Õppevaldkonnad
Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab tööle asumiseks, iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Magistriõppe nominaalkestus on 1–2 aastat ja õppekavas määratud õppe maht on 60–120 ainepunkti. Magistriõppe õppekavade pikkus võib varieeruda, kuid reeglina jõutakse magistrikraadini kahe aastaga. Üheaastane magistriõpe avatakse teatud eeltingimusel (nagu töökogemuse olemasolu või eelnev sama astme kvalifikatsioon muus valdkonnas) ja arvestusega, et osa õpiväljundeid on üliõpilasel juba omandatud. Erisusena võib käsitleda ka bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavasid. Magistriõppe õpiväljundid vastavad Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku seitsmenda taseme õpiväljunditele.
Vastuvõtutingimused
Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.
Õppekava
Õppekava kohta on teave bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.
Õppemeetodid
Õppemeetodite kohta on teave bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.
Üliõpilaste edasijõudmine
Üliõpilaste edasijõudmise kohta on teave bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.
Tööhõivevõimalused
Enamik kõrgkoole kaasab tööandjate ja kutseliitude esindajaid õppekavaarendusprotsessi ja lõputööde kaitsmiskomisjonidesse. Üha enam teadvustatakse kõrgkoolide rolli praktikakohtade vahendamisel. Üliõpilasi julgustatakse valima kursuse- ja lõputööde teemadeks ettevõtete reaalsete probleemidega seotud küsimusi. Kõrgkoolid saavad vilistlastuuringutest väärtuslikku teavet, et seirata lõpetajate rakendumist tööturul, aga ka saada tagasisidet õppetöö korraldusele ja kvaliteedile. Viimastel aastatel on oluliselt tähtsustunud ettevõtlusõpe mittemajanduserialadel, et valmistada üliõpilasi paremini ette tööelus hakkamasaamiseks. Ellu on kutsutud ettevõtlusprogramm, mille eesmärk on rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara, et anda kõigile õppijatele võimalus ettevõtlusõppe läbimiseks. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmiga edendatakse ettevõtlusõpet nii üld-, kutse- kui kõrghariduses.
Vaata ka teavet bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.
Üliõpilaste hindamine
Üliõpilaste hindamise kohta on teave bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.
Haridust tõendava dokumendi väljastamine
Magistriõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Magistriõppe lõpetanud isikule väljastab õppeasutus tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). Väljastataval haridust tõendaval dokumendil on kirjas lõpetatud õppekava sisu ja täitmise tulemused (sh õppevorm, õppekava täitmise tingimused, õppeainete nimetused ja mahud ainepunktides ning hindamissüsteemid (hinne/arvestus), õppekava kvaliteedihindamise tulemused ning kvalifikatsiooniraamistiku aste jmt. Eestis väljaantav diplomi lisa järgib Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja UNESCO/ CEPES juhiseid.
Lõpetajale võib haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel anda diplomi kiitusega (cum laude). Kiitusega diplomi võib välja anda isikule, kes on täitnud õppekava täies mahus, kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami hindele „A” ja kelle keskmine kaalutud hinne on 4,60 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid.
Õigusaktid
Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord