Skip to main content
European Commission logo
EACEA National Policies Platform:Eurydice
7.3. Teise astme õppekavad

Estonia

7.7. Kõrgharidus

7.37.3. Teise astme õppekavad

Last update: 2 January 2020

Õppevaldkonnad

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab tööle asumiseks, iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Magistriõppe nominaalkestus on 1–2 aastat ja õppekavas määratud õppe maht on 60–120 ainepunkti. Magistriõppe õppekavade pikkus võib varieeruda, kuid reeglina jõutakse magistrikraadini kahe aastaga. Üheaastane magistriõpe avatakse teatud eeltingimusel (nagu töökogemuse olemasolu või eelnev sama astme kvalifikatsioon muus valdkonnas) ja arvestusega, et osa õpiväljundeid on üliõpilasel juba omandatud.  Erisusena võib käsitleda ka bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavasid. Magistriõppe õpiväljundid vastavad Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku seitsmenda taseme õpiväljunditele.

Vastuvõtutingimused

Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon.

Õppekava

Õppekava kohta on teave bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.

Õppemeetodid

Õppemeetodite kohta on teave bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.

Üliõpilaste edasijõudmine

Üliõpilaste edasijõudmise kohta on teave bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.

Tööhõivevõimalused

Enamik kõrgkoole kaasab tööandjate ja kutseliitude esindajaid õppekavaarendusprotsessi ja lõputööde kaitsmiskomisjonidesse. Üha enam teadvustatakse kõrgkoolide rolli praktikakohtade vahendamisel. Üliõpilasi julgustatakse valima kursuse- ja lõputööde teemadeks ettevõtete reaalsete probleemidega seotud küsimusi. Kõrgkoolid saavad vilistlastuuringutest väärtuslikku teavet, et seirata lõpetajate rakendumist tööturul, aga ka saada tagasisidet õppetöö korraldusele ja kvaliteedile. Viimastel aastatel on oluliselt tähtsustunud ettevõtlusõpe mittemajanduserialadel, et valmistada üliõpilasi paremini ette tööelus hakkamasaamiseks. Ellu on kutsutud ettevõtlusprogramm, mille eesmärk on rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides ning luua vajalik metoodika ja õppevara, et anda kõigile õppijatele võimalus ettevõtlusõppe läbimiseks. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmiga edendatakse ettevõtlusõpet nii üld-, kutse- kui kõrghariduses.

Vaata ka teavet bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.

Üliõpilaste hindamine

Üliõpilaste hindamise kohta on teave bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõpet käsitleval leheküljel.

Haridust tõendava dokumendi väljastamine

Magistriõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Magistriõppe lõpetanud isikule väljastab õppeasutus tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). Väljastataval haridust tõendaval dokumendil on kirjas lõpetatud õppekava sisu ja täitmise tulemused (sh õppevorm, õppekava täitmise tingimused, õppeainete nimetused ja mahud ainepunktides ning hindamissüsteemid (hinne/arvestus), õppekava kvaliteedihindamise tulemused ning kvalifikatsiooniraamistiku aste jmt. Eestis väljaantav diplomi lisa järgib Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja UNESCO/ CEPES juhiseid.

Lõpetajale võib haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel anda diplomi kiitusega (cum laude). Kiitusega diplomi võib välja anda isikule, kes on täitnud õppekava täies mahus, kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami hindele „A” ja kelle keskmine kaalutud hinne on 4,60 või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid.

Õigusaktid

Kõrgharidusseadus

Kõrgharidusstandard

Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus

Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord