Õppekava, õppeained, tundide arv

Põhihariduse standard on kehtestatud  põhikooli riiklikus õppekavas, mida rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides alates 2011. aastast ja mida uuendati 2014. aastal.

Riiklik õppekava on raam, mille alusel koostab iga kool oma õppekava. Kooli õppekava on koolis õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise ja korraldamise alusdokument. Koolidel on otsustusõigus õppekava rakendamisel ja õppe ning kasvatustöö korraldamisel.

Riikliku õppekava tuumaks on üldpädevused, mille arendamist peab toetama kogu õppeprotsess. Need on:

• kultuuri- ja väärtuspädevus;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus;
• enesemääratluspädevus;
• õpipädevus;
• suhtluspädevus;
• matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogia alane pädevus;
• ettevõtlikkuspädevus ja
• digipädevus.

Üldpädevuste kujunemist toetavad  lisaks ainevaldkondade õppe- ja kasvatuseesmärkidele ka ainete lõimimine ja läbivate teemade rakendamine.

Rõhuasetus on nihkunud õpetamiselt õppimisele, mida toetab kujundav ehk õpilase õppimist ja arengut toetav hindamine. Peetakse oluliseks, et õpe oleks korraldatud õpilase tervisest ja võimetestlähtuvalt ning kasutataks õpilaste individuaalset eripära arvestavat metoodikat. Õppekavas on lisaks füüsilisele õppekeskkonnale rõhutatud sotsiaalse ja vaimse õppekeskkonna tähtsust õpilase arengus. Õpetajatel ja koolidelon  vabadus korraldada õpetamine ja kasvatamine õpilasekeskselt, kooli eripära ja ressursse arvestades.

Riiklik õppekava esitab kohustuslike õppeainete loendi ning nädalatundide arvu kooliastme kohta (vt tabelit). Igal kooliastmel on kindel arv nädalatunde, mille kasutamise üle võib kool ise otsustada, nt õpetada valikõppeaineid või mõnd kohustuslikku õppeainet suurema tundide arvuga. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustusliku eesti keele õppe tõttu vähem valikõppeainetunde kui eesti õppekeelega koolis.

Valikõppeainetundide täpsem kasutus määratakse kooliõppekavas.

Märkus: * Ainult muu õppekeelega koolis. ** Eesti keelt teise keelena õppivatele õpilastele ei ole kohustuslik

Kooli omapära ja piirkondliku eripära arvestamiseks, kutsealase eelkoolituse või kutseõppe korraldamiseks või eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolide valikõppeainete ning lõimitud aine- ja keeleõppe (sealhulgas  keelekümbluse) kasutamiseks võib kool hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade nimistut (sealhulgas liita ja ümber kujundada õppeaineid) ning muuta tunnijaotusplaani, tagades oma kooli õpilastele riiklikus õppekavas määratud üldpädevuste, õpitulemuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamise kooliastmete lõpuks. Neid erinevusi kirjeldatakse kooli õppekavas ning neist teavitatakse õpilaste vanemaid.

Võõrkeeleõpetus algab I kooliastmes esimese võõrkeele ehk A-võõrkeele õppega. B-võõrkeel algab II kooliastmes. A- ja B-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. B-võõrkeelena võib õppida ka mingit muud võõrkeelt. A- ja B-võõrkeele valib kool, arvestades kooli võimalusi ning õpilaste soove. Põhikooli lõpuks peavad õpilased omandama A- võõrkeele tasemel B1.1−B1.2; B- võõrkeele A2.2–B.1.1 tasemel. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis õpitakse eesti keel teise keelena alates 1. klassist. Samuti võivad eesti õppekeelega koolis õppivad õpilased, kelle emakeel ei ole eesti keel, õppida eesti keelt teise keelena. Põhikooli lõpuks omandatakse eesti keel teise keelena B1.1−B2.1 tasemel. Õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena, ei pea õppima B-võõrkeelt.

Õpilastele, kelle emakeel erineb kooli õppekeelest, on loodud võimalused oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks. Kool on kohustatud korraldama valikõppeainetundide arvelt vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on soovi avaldanud vähemalt kümme sama emakeelega õpilast.

Lisaks kohustuslikele õppeainetele on riiklikus õppekavas sätestatud õpetuses ja kasvatuses käsitletavad kaheksa läbivat teemat:

• elukestev õpe ja karjääri planeerimine;
• keskkond ja jätkusuutlik areng;
• kodanikualgatus ja ettevõtlikkus;
• kultuuriline identiteet;
• teabekeskkond;
• tehnoloogia ja innovatsioon;
• tervis ja ohutus;
• väärtused ja kõlblus.

Usundiõpetus on mittekonfessionaalne ja selle õppimine on vabatahtlik. Kool on kohustatud usundiõpetust õpetama riiklikus õppekavas toodud ainekava järgi.

Õpetamismeetodid ja õppematerjalid

Õpe võib olla korraldatud mitmel viisil: kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; kasutada võib üldõpetuslikku tööviisi, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde, üld- ja aineõppe kombineeritud varianti või vanemates klassides aineõpet. Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses keskkonnas).

Õpetajad võivad vabalt valida meetodid, mida nad kasutavad õppe-eesmärkide saavutamiseks ja nõutavate üldpädevuste kujundamiseks. Riiklikus õppekava kohaselt tuleb õpet kavandades ja ellu viies:

• arvestada õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
• arvestada, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
• võimaldada õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
• kasutada teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; teha uurimistööd ning seostada erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
• luua võimalusi õppimiseks ja toimetulekuks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
• kasutada nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, arvutit, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
• kasutada asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
• kasutada diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

Õppekava täitmise tagamiseks ja toetamiseks kasutatakse vajalikke õppevahendeid. Õppekirjandusele esitatavad nõuded, õppekirjanduse retsenseerimisele ja retsensentidele esitatavad miinimumnõuded ning riigi poolt tagatava minimaalse õppekirjanduse liigid klassiti ja õppeaineti kehtestab minister määrusega. Kooli õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse ja õppevahendite (õpikuid, töövihikuid, tööraamatuid ning muid õppevahendeid ja -materjale, sh digitaalseid) valikul on kool vaba.

Ajakohaste õpikute, töövihikute ja õppevahendite muretsemiseks eraldatakse kooli pidajatele igal aastal riigieelarvest toetust. Põhikooli ulatuses on õppevahendid õpilastele tasuta.

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, millega on muuhulgas reguleeritud  tunniplaani koostamine ja koduste õppeülesannete andmine. 1. klassis koduseid õppeülesandeid ei anta, samuti ei anta õppeülesandeid pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks.

Õigusaktid

Põhikooli riiklik õppekava

Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele

Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord