Piirkondlik kättesaadavus

Riik, koolide pidajad ja koolid lähtuvad õppe korraldamisel sellest, et kvaliteetne üldharidus oleks võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest.

Koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse valla või linna haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele tagab vald või linn. Selleks määrab kohalik omavalitsus igale lapsele elukohajärgse kooli.  Elukohajärgse kooli määramisel arvestatakse esmajärjekorras elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele, kes elab selles vallas või linnas.

Koolivõrgu kujundamisel arvestatakse, et  vähemalt 80%-l õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Õpilastele on transport kooli tasuta ning sõitu haridusasutusse ja tagasi korraldavad kohalikud omavalitsused arvestusega, et õpilase jalgsi käimise koolitee ei oleks pikem kui 3 km.

Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel  või tervislikel põhjustel koduõppes.

Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas.

Vastuvõtutingimused, kooli valik

Kooli võetakse vastu lapsed, kes on saanud jooksva aasta 1. oktoobriks 7aastaseks. Õpilane on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17aastaseks saamiseni.

Enne kooli astumist hinnatakse koolieelsetes lasteasutustes lapse koolivalmidust, tuginedes koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas kirjeldatud 6-7aastaste laste eeldatavatele üldoskustele. Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava läbinule väljastab koolieelne lasteasutus koolivalmiduskaardi, millel on kirjeldatud lapse arengut kognitiivsest, füüsilisest ja sotsiaalsest aspektist lähtudes. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps õppima asub.

Kooli on võimalik astuda ka koolikohustuse east nooremal lapsel, kui vanem seda soovib ja kui kooliväline nõustamismeeskond või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ning soovitanud kooli õppima asuda. Lapsele, kes oma terviseseisundi tõttu ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib lapsevanem kooliväliselt nõustamismeeskonnalt taotleda koolikohustuse edasilükkamist aasta võrra.

Kool on kohustatud võtma õpilaste nimekirja kõik koolikohustuslikud isikud, kes on kooli astumiseks soovi avaldanud ja kellele kohalik omavalitsus on  kooli määranud elukohajärgseks kooliks. Elukohajärgse kooli määramisel lähtutakse esmajärjekorras kodulähedust, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

Õpilased võetakse elukohajärgsesse kooli vastu katseteta. Vanem võib valida koolikohustuslikku ikka jõudnud lapsele ka mitte-elukohajärgse kooli, kui selles koolis on vabu õppekohti. Mõned keele- vm süvaõppega koolid võivad kooli kandideerijatele korraldada  teste või katseid võimete ja eelduste väljaselgitamiseks.

Erakoolis võib kooli nõukogu kehtestada õpilaste vastuvõtuks täiendavaid tingimusi.

Kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet õpilase hariduslikku erivajadust arvestades, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja kooli pidajatega leidma õpilasele võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt hariduse omandamiseks ning korraldama transpordi kooli või hüvitama õpilase sõidukulud.

Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase või teise õppekava järgi õppinud õpilase puhul otsustab kooli õppenõukogu, millises klassis õpilane õpinguid jätkab.

Koolikohustuslikus eas õpilane arvatakse kooli õpilaste nimekirjast välja, kui vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse või kui õpilane on asunud haridust omandama teises koolis või välisriigi õppeasutuses. Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui talle rakendatakse välisriigis õppimise ajal vanema taotlusel koduõpet.

Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti).

Vanuseline jaotumine, õpilaste rühmitamine

Põhikoolis on 3 kooliastet:

• I kooliaste: 1.‒3. klass;
• II kooliaste: 4.‒6. klass;
• III kooliaste: 7.‒9. klass.

Tavaliselt on ühes klassis samaealised õpilased. Tulenevalt paindlikust õppekorraldusest (kooli võivad astuda ka koolikohustuse east nooremad lapsed, samuti võib koolikohustuse täitmise algust edasi lükata, õpilasele koostatud individuaalse õppekava alusel klassi läbimiseks kuluvat aega kas lühendada või pikendada või kooli õppenõukogu otsusega klassikursust kordama jätta)  võib ühes klassis õppivate õpilaste ealine erinevus olla 1–3 aastat. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on põhikoolis klassi või õpperühma täituvuse ülempiiriks 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada ka nimetatud piirnormist väiksema piirnormi või erandjuhul suurendada õpilaste arvu üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. Kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi.

Tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest rakendab kool õpilasele tõhustatud tuge või erituge, terviseseisundist tulenevat koduõpet, koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarset õpet, vähendab ja asendab riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemusi ühes või mitmes aines, soovitab lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamist või vabastab õpilase kohustusliku õppeaine õppimisest. Klassides, kus õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, võib kehtestada väiksema klassitäituvuse piirnormi, olenevalt õpilastele rakendava toe vajadusest. Kooli pidaja võib põhjendatud juhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada konkreetses eriklassis õpilaste arvu üheks õppeaastaks.

Tavaliselt õpetab 1.–6. klassis üks ja seesama õpetaja (klassiõpetaja) enamikku õppeaineid, alates 7. klassist õpetavad üht või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile aineõpetajad. Aineõpetaja võib õpetada üht või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile ka 1.–6. klassis.  

Alates II kooliastmest jaotatakse õpilased tehnoloogia ainevaldkonna õpperühmadesse nende soovide ja huvide järgi soolisust arvestamata, valides õppeaineks kas käsitöö ja kodunduse või tehnoloogiaõpetuse. Samuti korraldatakse alates II kooliastmest poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid eraldi.  Õpilaste arengu paremaks toetamiseks võib korraldada õppetööd ajutiselt rühmades tulenevalt õpilase võimetest ja erivajadustest või viia läbi individualiseeritud õpet.

Kooliaasta korraldus

Kooliaasta korraldus on reguleeritud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Õppaasta kestab jooksva aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Õppeaastas on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Lõpueksamipäeval ja vähemalt kahel sellele eelnenud päeval õppetunde ei toimu, kuid need päevad arvatakse õppepäevade hulka.

Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister järgnevaks kolmeks õppeaastaks. Koolivaheaegu on viis ja need jaotavad õppeaasta üldjuhul 35 õppepäeva pikkusteks õppetsükliteks. Koolivaheajad kestavad tavaliselt ühe nädala, talvevaheaja pikkus jääb kahe ja kolme nädala vahele. Suvevaheaeg  algab üldjuhul juuni 2. nädalal ja kestab 31. augustini. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Põhikoolis võib suvevaheajal toimuda täiendav õppetöö, kuid tuleb arvestada, et õpilasele oleks tagatud vähemalt 10 nädala pikkune puhkus. Erakooliseaduses on sätestatud, et õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooliklassides on määratud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses:     

• 1. klassis – 20 õppetundi;
• 2. klassis – 23 õppetundi;
• 3. ja 4. klassis – 25 õppetundi;
• 5. klassis – 28 õppetundi;
• 6. ja 7. klassis – 30 õppetundi;
• 8. a 9. klassis – 32 õppetundi.

Õpilase nädala õppekoormus aineti määratakse kooli õppekavaga.

Kool võib õpilase individuaalse arengu toetamiseks teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada individuaalne õppekava.

Koolipäeva ja -nädala korraldus

Nädalas on kuni viis õppepäeva. Kooli päevakavas või õpilase individuaalses õppekavas on määratletud päevas toimuvate õppetundide hulk, ajaline kestus ja järjestus. I kooliastmes on tavaliselt 4–5 õppetundi päevas, II ja III kooliastmes kuni 7 õppetundi päevas.  Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest ilma vahetunnita. Õppetunnid algavad kell 8.00 või hiljem. I kooliastmes lõpevad tunnid enamasti kl 12−13 paiku, II kooliastmes kella 14 paiku ja III kooliastmes kl 15–16 paiku. Enamikus koolides käivad lapsed ühes vahetuses, vaid 1% koolides on õppetegevus korraldatud kahes vahetuses.

Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on vähemalt 10 minutit arvestusliku õppetunni kohta. Õppepäeva pikim vahetund on söögivahetund, mis on tavaliselt kella 10–12 vahel ja mille kestuse määrab kool. Kooliväsimuse vältimiseks tuleb õppetegevus jaotada ühtlaselt õppeaasta õppepäevade vahel. 1.−4. klassini viiakse õppetööd läbi tavaliselt ühes klassiruumis, alates 5. klassist liiguvad õpilased koolipäeva vältel ühest kabinetist teise.

Kõikidele õpilastele võimaldatakse koolis iga päev sooja lõunatoitu. Riigieelarvest eraldatakse toetust munitsipaal- ja erakoolis põhi- ja keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude katmiseks. Koolid võivad pakkuda õpilastele ka hommiku- või pärastlõunast einet.

Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmades pakutakse õpilasele pärast õppetunde järelevalvet, juhendatakse õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel ning huvitegevuses.  Koolides, kus õpet viiakse läbi kahes vahetuses, võivad pikapäevarühmad töötada ka hommikupoolikul. Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

Õpilastel on võimalik osaleda pärast õppetundide lõppu koolis toimuvas või kooli korraldatud  huvitegevuses, st erinevate ringide töös ja treeningutes.

Õigusaktid

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord