Täienduskoolitused võivad olla suunatud tööalaste oskuste või võtmepädevuste arendamisele või ka hobidega tegelemiseks vajalike oskuste täiendamisele. Lisaks võib koolitusi jagada sihtgrupi põhjal, näiteks töötutele suunatud tööturu koolitused.
Tööalasele enesetäiendamisele suunatud koolitus võimaldab arendada oma tööalaseid teadmisi ja oskusi, et olla tööjõuturul konkurentsivõimelisem. Tööalast koolitust täiskasvanutele pakuvad paljud erakoolitusasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja kutseliidud. Tööalase koolituse eest maksavad enamasti inimesed ise või nende tööandjad. On gruppe, kelle täienduskoolituse eest maksab riik (nt õpetajad, ametnikud, töötud). Alates 2011. a on täiskasvanute koolitusse suunatud väga palju Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Juhul, kui inimene maksab ise oma taseme- või täienduskoolituse eest, on tal tulumaksuseaduse alusel õigus koolituseks kulunud summa ulatuses tulumaks tagasi saada, kui täienduskoolituse õppekava lähtub kutsestandardist või tasemekoolituse õppekavast.
Täiskasvanute koolituse seaduse alusel on koolitusel osalejal õigus saada õppepuhkust kuni 30 päeva kalendriaastas. Tasemeõppes ja tööalaseks enesetäiendamiseks mõeldud täienduskoolitusel osalemiseks on 20 päeva sellest keskmise töötasuga tasustatud. Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu alammäära.
Kutseõppeasutuse seaduse alusel rahastatakse tööalase koolituse riiklikku koolitustellimust, millega toetatakse tööjõu ümberkujundamist vastavalt muutuva tööturu vajadustele. Tööalase koolituse riiklikku koolitustellimust kavandatakse koolitusvajaduse prognoosi põhjal, mis lähtub . OSKA analüüsidest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosist, Töötukassa andmetest regionaalse tööjõuvajaduse kohta, Statistikaameti andmetest jms. Riiklikku koolitustellimust tööalaseks koolituseks koostab Haridus- ja Teadusministeerium kaasates tööandjaid ja töövõtjaid esindavaid ühendusi jt. Täienduskoolituse riiklik koolitustellimus esitatakse kutseõppeasutustele ja kutseõpet pakkuvatele rakenduskõrgkoolidele ning kinnitatakse ministri käskkirjaga2020. aastal kavandatakse täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse laiendamist kõrgkoolidele. .
Täiskasvanute täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse skeem on nüüd sätestatud ka täiskasvanute koolituse seaduses, mis võimaldab nimetatud skeemi alusel tellida täiskasvanutele koolitusi erinevatelt täienduskoolitusasutustelt. Vajaduse korral saavad täienduskoolituse riiklikku koolitustellimust esitada ka teised ministeeriumid.
Võtmepädevuste alased koolitused võivad olla tööalaselt vajalikud (nt arvuti- või võõrkeelekursused) või anda vabaharidusliku koolitusena panuse elukestvasse õppesse. Võtmepädevuste alased koolitused toetavad õppija toimetulekut pidevalt muutuvas töö- ja elukeskkonnas, soodustades jätkuvat enesetäiendamist. Neid peamiselt projektipõhiselt toimuvaid koolitusi pakuvad erinevad täienduskoolitusasutused, riik neid süsteemselt ei rahasta.
Üldoskuste arendamisele suunatud koolitused
Eestis omandatakse baasoskused (kirja- ja arvutusoskused) reeglina üldkeskhariduse tasemel tasemeõppes, kus on loodud piisavalt paindlikke võimalusi õppida kursustel või omandada oskusi üksikute õppeainete kaupa. Kuna Eestis on vähese kirja- ja arvutusoskustega täiskasvanuid suhteliselt vähe, ei ole süsteemset koolituste pakkumist selles valdkonnas välja kujunenud. Enam tähelepanu pööratakse võtmepädevuste arendamisele, mis loovad eeldused edasiõppimiseks ja tööturul toimetulekuks.
Tunnustatud kvalifikatsioonini jõudmine täiskasvanueas
Eestis kehtib kaheksaastmeline kvalifikatsiooniraamistik, mis hõlmab nii formaalhariduse kui kutsekvalifikatsioone.
Tunnustatud kvalifikatsioonini on Eestis võimalik jõuda kahel viisil:
- Tasemeõppe kaudu formaalhariduses (üldharidus, kutseharidus ja kõrgharidus).
Täiskasvanul on võimalus õppida kõikidel haridustasemetel. Paindlikke õppeviise pakuvad nii üldharidus- ja kutsekoolid (mittestatsionaarne õpe) kui ka kõrgkoolid (avatud ülikoolid). Kutseõppeasutustele on kutseharidusstandardi kohaselt loodud juurde paindlikke õppevorme, võimaldades omandada kutset või osakutset ka lühikese tasemeõppe kaudu (alates 15 EKAPit ehk eesti kutsehariduse ainepunkti).
Paindlikke õppimisvõimalusi pakub täiskasvanutele ka õpipoisiõpe, millele viimastel aastatel on oluliselt rohkem tähelepanu pööratud. Aastatel 2015‒2023 on riik planeerinud Euroopa Sotsiaalfondi toel luua ligi 7600 õpipoisiõppekohta. 2018/2019. õppeaastal oli õpipoisiõppes 1700 osalejat, mis on 7% kõigist kutseõppuritest. Õpipoisiõpet pakub üle 400 ettevõtte.
- Kutseeksamite sooritamise kaudu kutseoskuste, kompetentside tõendamine.
Eestis on toimiv kutsesüsteem, mis seob haridussüsteemi tööturuga, toetab elukestvat õpet ning tööalase kompetentsuse arendamist, hindamist, tunnustamist ja võrdlemist. Kutsesüsteem toetab Eesti töötajate konkurentsivõimet ja on tugistruktuuriks haridussüsteemile – kutseõppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale. Kutsesüsteemi oluline osapool on Sihtasutus Kutsekoda, mis loob ja arendab ühtset ja korrastatud kutsesüsteemi, et Eesti töötajate kvalifikatsioonid oleksid võrreldavad ja neid saaks teistes riikides tunnustada.
Mitteformaalse õppe läbimine üldjuhul riiklikult tunnustatud kvalifikatsiooni ei anna, ent seda võetakse VÕTA abil arvesse kutseeksamite sooritamisel, kutse- ja kõrgharidustasemel. Järjest enam mitteformaalse õppe õppekavasid on seotud kutsestandarditega, mis omakorda soodustab kutseeksami sooritamist.
Tööturukoolitused
Tööturukoolituse eesmärk on anda tööle saamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Tööturukoolitusi võimaldatakse neile, kes otsivad tööd ja on töötukassas registreeritud töötuna, koondamisteatega tööotsijana või vanaduspensioniealise tööotsijana, kes ei ole tööga hõivatud. Töötutele pakub tasuta tööturukoolitust Eesti Töötukassa. Koolitusi pakutakse juhul, kui tööotsimise tulemusel on selgunud, et tööle saamiseks on vaja omandada või täiendada konkreetseid teadmisi ja oskusi.
Tööturukoolitus võib kesta ühest päevast ühe aastani, koolitaja juures või kaugkoolitusena e-õppe vormis. Koolituse valikul keskendutakse koostöös konsultandiga sellele, millised teadmised ja oskused aitavad tööd leida. Töötukassa hüvitab koolituskaardi alusel koolituskulu kuni 2500 eurot (käibemaksuga), mis võib hõlmata nii ühte kui mitut koolitust. Koolituskaardi koolituskulud hüvitatakse kahe aasta jooksul.
2017. aasta 1. mail alustas töötukassa töötust ennetavate teenuste pakkumisega. Töötust ennetavad teenused on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu. Töötavatel inimestel on nüüd võimalus osaleda koolituskaartiga tööturukoolitusel, et täiendada oskusi eesti keeles või IKT alal. Põhikutsealadel on võimalik kursustel oskusi täiendada valdkondades, kus uuringute kohaselt on lähiaastatel tööjõu nõudlus suurem kui pakkumine.
Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenusega saab töötavale inimesele hüvitada kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisega seotud kulu. Peamised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millega saamisega kaasnevaid kulusid hüvitatakse, on kutsetunnistus, pädevustunnistus, sertifikaat ja juhtimisõigust tõendav dokument.
Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt ei säili töötule ettenähtud hüvitised, kui ta asub õppima õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva tööga hõivatud või viibib akadeemilisel puhkusel. 2017. aasta muudatusega lisandus ühe ennetava teenusena tasemeõppes osalemise toetus. Toetus on mõeldud tööealistele töötavatele ja töötutele inimestele, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või on see vananenud (eri- või kutsealane haridus on omandatud vähemalt 15 aastat tagasi) ja kellel puudulike oskuste tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes. Toetuse suurus on 130‒260 eurot kuus sõltuvalt sellest, kas õppima asuja töötab ja kas tal on sissetulekuid.
Vabahariduslikud koolitused
Vabahariduslikku koolitust pakuvad vabahariduslikud koolituskeskused, rahvaülikoolid, kultuurikeskused, muuseumid ja paljud teised keskused. Populaarsemad kursused on kunsti- ja kultuurikursused, keelekursused ning majandus- ja arvutiõpe.
Vabahariduslikud koolitused on õppijatele tasulised. Riik rahastab neid projektipõhiselt (Hasartmängumaksu Nõukogu toetus väiksematele algatustele, Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest korraldatavad projektikonkursid), sel juhul on õppimine õppija jaoks tasuta või osalise õppemaksuga.
Eestis edendab vabahariduslikku mõtteviisi Eesti Vabaharidusliit. Liidu puhul on tegemist üleriigilise valitsusvälise katusorganisatsiooniga, mis ühendab haridusega tegelevaid mittetulundusühinguid, kodanikuühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi (67 organisatsiooni). Eesti Vabaharidusliidu missioon on vabahariduse teadvustamine ühiskonnas ja liikmete toetamine kodanikuühiskonna arendamiseks vajaliku õpikeskkonna loomisel.
Muud riiklikult toetatud õppimisvõimalused täiskasvanutele
Riiklikult toetatud õppimisvõimalusi täiskasvanutele on kirjeldatud eespool. Lisaks vahendavad Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid (sh koolitusteks) paljud erinevad ametkonnad.
Haridus- ja Teadusministeerium on kehtestanud 2015. aastal toetuse andmise tingimused Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamiseks tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ elluviimiseks, mille raames toimuvad tööalased kursused täiskasvanutele kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides. Programmi raames finantseeritakse tööalase koolituse kursusi vaid nendes kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides, kus riik tellib kutseõpet ka tasemeõppes, tasemeõppe riiklikku koolitustellimust käsitletakse kvaliteedinäitajana. Kokku pakub programmi raames koolitusi ligi 36 koolitusasutust üle Eesti ja koolitused toimuvad ligi 25s erinevas õppekavarühmas. Koolituste eesmärgiks on inimeste tööalase konkurentsivõime tõstmine, õpiharjumuste tekkimine ja uute, seni koolitusel vähem osalenud sihtgruppide toomine õppesse. Tööalased koolitused on eelkõige suunatud madalama haridustasemega, erialase hariduseta, madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanutele. Aastatel 2015−2020 saab kokku rohkem kui 53 000 täiskasvanut omandada tasuta kursustel kompetentsitunnistuse.
Kursusi rahastatakse riikliku koolitustellimuse kaudu väljakujunenud ühikuhindade alusel.
Haridus- ja Teadusministeerium rahastab Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel avatud taotlusvooru kaudu ka haridustee katkestanud täiskasvanute tagasipöördumist põhi- ja üldkeskharidusõppesse ning õpingute edukat lõpetamist. Toetus on suunatud mittestatsionaarses õppevormis üldharidusõpet pakkuvatele õppeasutustele, õppeasutused saavad kujundada sobiliku valiku meetmetest/tegevustest, lähtudes oma piirkonna vajadustest ja eripäradest ning arvestades ka õppeasutuse enda võimalusi ja arenguvajadusi.
Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ka avatud taotlusvooru täiskasvanute võtmepädevuste arendamiseks ja õpihoiakute parandamiseks. Prioriteetseteks loetakse õppimisoskuse arendamist, sotsiaalsete oskuste parandamist ja ettevõtlikkuse arendamist, eesti keele õpet mitte-eestlastele, võõrkeeleoskuse ja digipädevuse täiendamist. Eelistatud on projektid, mis keskenduvad madalamate oskustega inimeste koolitamisele, eesmärgiks on 20 000 inimese võtmepädevuste arendamine aastaks 2020.