2021

Vanemad hindavad lasteaeda või lapsehoidu kõrgelt, kuid tugispetsialistidest on suur puudus

Vastilmunud alushariduse ja lapsehoiu uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline on lasteaia ja lapsehoiu vajadus ja kättesaadavus Eestis, kuidas kujuneb lapsevanema tasu lasteaia ja -hoiu eest, kuivõrd vastavad lasteaedade ja lapsehoidude  tingimused lapsevanemate ja laste vajadustele ning soovidele ning millised on laste hoidmise paindlikud ajalised võimalused ja erivajaduste toetamine lapsehoidudes ning -aedades. Eraldi analüüsiti KOV kulusid lapsehoiu ja lasteaedade korraldamisele ning õpetajate ja tugispetsialistide arvu.

Eesti lapsevanemad pooldavad laste käimist lasteaias. Koolieelne lapsehoid on korraldatud peamiselt kohaliku omavalitsuse lasteaedades. Ligi pooled lapsevanemad kasutavad lasteaia- või hoiuga paralleelselt sugulaste, sõprade ja tuttavate tasuta abi lapse hoidmiseks. Lasteaia ja lapsehoiu võimaluste kättesaadavus on võrreldes 2015. aasta uuringuga samal tasemel.

Enamik lapsevanemaid arvab, et kõik lapsed peaksid vähemalt aasta enne kooli käima lasteaias või eelkoolis. Lasteaias või eelkoolis toimuvast koolieelsest õppest jääb kõrvale 3% ehk ca 400 last. Lasteaia kohustuslikuks tegemist alates 3. eluaastast toetavad siiski vaid ligikaudu pooled lapsevanemad ning võrreldes eelneva uuringuga ei ole selle toetamine oluliselt muutunud.

Probleemina toodi taas välja tugispetsialistide puudus – uuringu andmetel selgus, et ühe logopeedi kohta on KOVi lasteaedades keskmiselt 222 last ja ühe eripedagoogi kohta 471 last. Vanemate hinnangul saavad tugispetsialisti abi vajavatest lastest teenuseid kasutada vaid ligikaudu pooled. Probleemi leevendamiseks on käivitatud erivajadusega laste tugisüsteemi reform. Vanematelt kogutav lasteaia kohatasu kattis 2019. aastal 13% KOVi lasteaedade kuludest. Kohatasud erinevad piirkonniti ning sellest on tingitud ka rahulolu erinevus -  mida kõrgem on tasu, seda madalam on vanemate rahulolu. Kohatasuga ei ole üldse rahul ca 20% vanematest.

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli Eestis 2019. a 7348 lasteaiaõpetajat ning 3950 abiõpetajat ning täiskoormusele taandatud õpetaja kohta oli rühmas keskmiselt 8 last ning abiõpetaja kohta 16 last.

Uuringu läbiviimiseks tehti päringuid riiklikesse registritesse ning küsitleti nii kohalike omavalitsuste ametnikke kui lapsevanemaid. Uuring on jätk 2015. aastal tehtud sarnasele uuringule.

Vt alushariduse ja lapsehoiu uuringu raport.

Erivajadusega laste tugisüsteem uueneb

Haridus- ja teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi. Reformi käigus on plaanis ühendada sotsiaal- ja haridusvaldkonna hindamised, korraldus ja teenused, et pakkuda lastele terviklikku tuge nende vajadustest tulenevalt. Erivajadusega laste tugisüsteem on olnud liiga killustatud, aeganõudev ja bürokraatlik. Kahe järgmise aasta jooksul on kavas teha muudatusi nii õigusaktides kui praktikas, et tugiteenuste korralduses oleksid esmatähtsad laste ja perede vajadused, väheneks erivajadustega ja abivajavate laste vanemate koormus toetavate teenuste taotlemisel ning fookus liiguks laste probleemide varajasele märkamisele. Haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöös on võimalik vähendada dubleerimist ja vähendada teenuste killustatust.

Metoodikakeskused toetavad eesti keelt ja eesti keeles õpetavate õpetajate enesetäiendamist ja nõustamist

Haridus- ja Noorteameti läbiviidud konkursil selgusid kuus lasteaeda, mis hakkavad Eesti eri piirkondades toetama eesti keelest erineva kodukeelega lastele keelt õpetavaid õpetajaid. Metoodikakeskustena tegutsevad lasteaiad on abiks eesti ja vene õppekeelega lasteaedadele, kus õpetatakse eesti keelt teise keelena või eesti keelest erineva kodukeelega lapsi. Õpetajatele pakutakse temaatilist nõustamist, korraldatakse koolitusi, praktilisi töötube ja õppekäike. Samuti saab keskustest laenutada metoodilist kirjandust ning õppematerjale. Konkurss toimus kolmandat korda.

2020

Uus alushariduse korraldus toetab kõigi laste koolivalmidust

Ettevalmistamisel on uus alushariduse seadus, muudab alushariduse korralduse süsteemi sidusamaks, et pakkuda kõigile lastele kvaliteetset alusharidust ja toetada nende koolivalmidust. Alla 4-aastased lapsed võivad käia lasteaias või lastehoius, millel senise regulatsiooni järgi on erinevad nõuded ja eesmärgid. Lasteaias saab laps omandada riikliku õppekava järgi alusharidust. Lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mida osutatakse lapsehoidudes ja kodus, et tagada lapse hooldamine, arendamine ja turvalisus.

Uue seadusega ühtlustatakse lasteaedade ja lapsehoidude ning munitsipaal- ja eralasteaedade nõudeid, et lapsevanematel oleks  selgem, millisel tasemel haridust lasteaias või lapsehoius on võimalik omandada. Uus alushariduse seadus keskendub kõigi, sh koduste laste alushariduse toetamisele ja lapsevanemate nõustamisele enne kooli; lasteaiakoha saamise lihtsustamisele; pere, kohaliku omavalitsuse ja lasteaia ühisele vastutusele alushariduse toetamisel; õpetajate ja abiõpetajate ning lasteaiajuhtide professionaalsusele, tugimeetmete korraldusele ning õpi- ja kasvukeskkonna arendamisele.

Alushariduse seaduse eelnõu ja riikliku õppekava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks 2020. aastal.

2018

Lasteaiaõpetajate palkade tõstmine

Sihtotstarbelise toetuse abil saavad kohalikud omavalitsused viia 2019. aastaks kvalifitseeritud lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90 protsendini üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast ning magistrikraadiga õpetajatel 100 protsendini. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks on aastatel 2017-2021 riigieelarves kavandatud 61 miljonit eurot.

Toetust eraldatakse juhul, kui omavalitsuse vastaval aastal kehtiv lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 2017. aasta 1. septembrist vähemalt 840 eurot, 2018. aasta 1. jaanuarist vähemalt 85% ja 2019. aastast vähemalt 90% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. 2019. aastast peab magistrikraadiga või sellega võrdsustatud õpetajate töötasu olema võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga. Omavalitsused võivad vajadusel toetust kasutada ka tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse parandamiseks.