Alusharidus on kättesaadav kõigile lastele
Kõigil Eesti lastel on õigus saada kvaliteetset alusharidust ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias. Lasteaias käimine ei ole kohustuslik, aga valdav enamik (ligi 94%) 4‒7a lastest käib lasteaias.
81% 1,5 – 3-aastastest lastest käib lasteaias. Alla 3a lapsele võib lapsevanem taotleda kohalikult omavalitsuselt lasteaiakoha asemel lapsehoidu. Lapsevanem katab lapse osalustasu ja toidukulu. Tasu erineb sõltuvalt lapse vanusest, lasteaia majandamiskuludest jms ning ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.
Alusharidus toetab lapse terviklikku arengut ja koolivalmiduse kujunemist
Alusharidus on haridusseaduses määratletud kui teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaiad (seaduses koolieelsed lasteasutused) on õppeasutused.
Alushariduses rakendatakse lapsest lähtuvaid aktiivõppemeetodeid (nt Step by Step (Hea Algus), Montessori, waldorfpedagoogika, Reggio Emilia, keelekümblus-, uurimuslik, ettevõtlus- ja õuesõpe. Lasteaedades pööratakse suurt tähelepanu väärtuskasvatusele ning toetatakse laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Muu koduse keelega lapsed saavad riigi toel eesti keele õpet alates kolmandast eluaastast, samuti on väljaarendamisel metoodikad eesti lastele võõrkeele õpetamiseks enne kooli.
Alushariduse aluseks on riiklik õppekava
Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kohaselt on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Alusharidus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, et lapsel kujuneks terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning areneksid mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.
Lasteaiad koostavad riiklikust õppekavast lähtudes oma õppekava, arvestades laste ealisi, soolisi ning individuaalseid vajadusi ja iseärasusi.
Riiklik õppekava määrab kindlaks lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse korralduse, 6–7aastase lapse eeldatavad üldoskused, valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu, 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused ning lapse arengu hindamise põhimõtted.
Alushariduse korraldust reguleerib koolieelse lasteasutuse seadus, kuid teatud aspekte puudutavad ka lastekaitse seadus ning haridusseadus. Kokkupuutepunkte on ka erakooliseadusega.
Lasteaiaõpetajad on erialase kõrgharidusega
Rühmas on õpetajad ja õpetaja abid lähtudes seaduses kehtestatud suhtarvudest, mis alla 3 aastaste lastel 1:7-le ja üle 3-aastaste lastel 1:10le. Lasteaiaõpetajal peab olema kõrgharidus ja pedagoogiline pädevus. Lastele on tagatud ka logopeediline ja eripedagoogiline tugi.
Õpetajad ja teised töötajad teevad tihedat koostööd lastevanematega, et luua lapse arengut toetav kasvu- ja õpikeskkond. Lisaks igapäevasele suhtlusele on lapsevanemad kaasatud kord aastas toimuvatesse arenguvestlustesse lapsega ja saavad osaleda lasteaia hoolekogu tegevuses.
Õigusaktid
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava
Koolieelse lasteasutuse seadus
Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale
Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis