Eesti kõige olulisemad hariduseesmärgid aastani 2020 on sõnastatud Eesti elukestva õppe strateegias. Strateegia seab üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.
Selleni jõudmiseks on määratletud viis strateegilist eesmärki ning meetmed nende saavutamiseks. Eesmärgid puudutavad õppijatena nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid ja vanemaealisi ning nende saavutamiseks peavad panustama kõik: õppijad ise, tööandjad, lapsevanemad, koolid, ministeerium ja kogu ühiskond laiemalt.
Elukestava õppe strateegiliste eesmärkide täitmine kõrgharidusmaastikul on kirjeldatud kõrgharidusprogrammis.
Eesti kõrgharidussüsteem on kaheharuline ‒ õpe toimub akadeemilisel ning rakenduslikul suunal.
Akadeemilisel suunal toimuv õpe on kolmeastmeline:
- esimene aste ‒ bakalaureuseõpe,
- teine aste – magistriõpe
- kolmas aste ‒ doktoriõpe.
Rakenduskõrgharidusõpe on sarnaselt bakalaureuseõppega kõrghariduse esimese astme õpe, mis tagab ligipääsu magistriõppele.
Igal kõrghariduse astmel vastava õppe lõpetamist loetakse õppeasutuse lõpetamiseks.
Arsti, loomaarsti, proviisori, hambaarsti, arhitekti ja ehitusinseneri kutsealadel ning klassiõpetaja koolituses on bakalaureuse- ja magistriõpe integreeritud üheks tervikuks ning annab kõrghariduse teise astme kvalifikatsiooni.
Õppeaasta jaguneb kaheks semestriks – sügis- ja kevadsemestriks. Nii sügis- kui kevadsemester kestavad üldjuhul viis õppekuud, mille maht ainepunktides on pool õppeaasta mahust. Õppeaasta algab reeglina septembris ja lõpeb juunis. Sügissemester kestab olenevalt õppeasutuse otsusest tavaliselt septembrist detsembrini ja eksamiperiood on jaanuaris. Kevadsemester kestab jaanuari lõpust või veebruari algusest mai lõpuni, kuid eksamid toimuvad sageli juuni lõpuni. Üliõpilane saab igal aastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.
Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile tööle, mille üliõpilane on õppeks kulutanud. Õppeaasta maht on 60 ainepunkti, s.o 1560 tundi üliõpilase tööd.
Tegutsevad kahte tüüpi institutsioonid – ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Ülikoolis toimub õpe kolmel astmel: rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes, magistriõppes ning doktoriõppes. Rakenduskõrgkoolis toimub rakenduskõrgharidusõpe. Rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgharidusõppega samas õppekavagrupis toimuda kutseõpe kvalifikatsiooniraamistiku viienda taseme õppekava järgi. Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis ning tervise ja heaolu valdkonnas õpet korraldavas rakenduskõrgkoolis võib toimuda neljanda taseme kutseõpe. Omandivormilt jagunevad õppeasutused riiklikeks, avalik-õiguslikeks ja eraõiguslikeks.
Kõrghariduse üldised õiguslikud alused
Tasemeõppe korraldamist reguleerivad haridusseadus, kõrgharidusseadus ja erakooliseadus.
- Eesti Vabariigi haridusseadus liigitab kõrghariduse tasemehariduseks ning määrab kõrgharidust andvate õppeasutuste tüübid.
- Kõrgharidusseadus sätestab ülikooli ja rakenduskõrgkooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise korra, tegutsemise alused, autonoomia piirid, juhtimise põhimõtted, õppekorralduse, sh ühisõppekavade loomise põhimõtted, kvaliteedihindamise süsteemi, ülikooli varade õigusliku seisundi, finantseerimise korra, õppejõudude ja üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused ning haldusjärelevalve ülikooli tegevuse üle.
- Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses on määratletud üliõpilastele toetuste ja õppelaenu andmise tingimused ning kord.
Veel kohaldatakse kutseõppeasutuse seadust ja täiskasvanute koolituse seadust, doktoriõppe puhul ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust.
Kõrgharidustaseme ühtsed nõuded ning bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, magistri- ja doktorõppe eesmärgid Eestis määratleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandard, mis kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele. Kõrgharidusstandard on aluseks kõrgkoolidele õppe läbiviimise õiguse andmisel, institutsionaalsel akrediteerimisel ja temaatilisel hindamisel ning õppetöö korraldamisel. Arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, ämmaemanda-, õe-, arhitekti- ja ehitusinseneriõppele kohaldatakse kõrgharidusstandardi sätteid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud raamnõuetest tulenevate erisustega. Raamnõuetes kirjeldatakse nii nõudeid õppekavadele ja õppejõududele kui ka vastava õppekava läbimisel omandatavaid pädevusi. Eestis erineval ajal välja antud kvalifikatsioonide vastavus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega "Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus".
Määrusega „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ja nende määramise üldtingimused ja kord“ on kehtestatud üliõpilaste riiklikud stipendiumid, stipendiumide suurused ja tingimused, millele üliõpilane pean stipendiumi taotlemisel vastama. Stipendiumid on
- erialastipendium,
- tulemusstipendium,
- doktorandistipendium,
- erivajadustega üliõpilaste stipendium ja
- asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist toetav stipendium.
Õigusaktid
Eesti elukestva õppe strateegia 2020
Täiskasvanute koolituse seadus
Õpetajate koolituse raamnõuded
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus
Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused