Otseselt hariduse kvaliteedi jälgimisega tegelevat personali õppeasutustes ei ole. Alates 2006. aastast peab koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes toimuma sisehindamine, mille eesmärk on toetada sisemise kvaliteeditagamise süsteemi loomist. Selleks on koolitatud koolimeeskondi ja sisehindamise nõunikke.

Seoses uue kutseõppeasutuse seaduse jõustumisega 1. septembrist 2013 mindi kutsehariduses üle uuele kvaliteedihindamise süsteemile ehk akrediteerimisele. Akrediteerimine on sisehindamisele toetuv kooliväliste sõltumatute hindajate poolt koolis õppekavarühmiti läbiviidav välishindamine.

Akrediteerimist korraldav asutus moodustab akrediteerimise läbiviimiseks hindamiskomisjonid. Hindamiskomisjon on kolme- kuni neljaliikmeline ning see moodustatakse õppekavarühmale vastava valdkonna tööandjate esindajatest ning õppekasvatustöö ekspertidest.

Haldusjärelevalvet teostava ametiisiku ametikohale esitatavad nõuded

Haridusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium. Järelevalveasutus määrab järelevalvet teostavad ametiisikud, kaasates vajadusel eksperte. Järelevalvet teostavatele ametisikutele ei ole teistest ametnikest erinevaid nõudeid kehtestatud, tööülesandeid kirjeldatakse ametijuhendis.

Teenistustingimused

Haldusjärelevalvet teostavad ametiisikud on avalikus teenistuses olevad ministeeriumiametnikud. Ametnik valitakse teenistusse üldjuhul avaliku konkursi korras ja ta annab teenistusse astudes kirjaliku ametivande. Ametniku töönädal on 40 tundi ja tal on õigus 35 kalendripäevasele puhkusele. Pensionile siirdumise aeg on sama, mis töölepingulistel töötajatel, kuid ametnikud võivad saada pensionilisa sõltuvalt teenistusstaažist.

Seadus kehtestab riigiteenistujale tema tegevuses rea piiranguid ning ta peab oma töös lähtuma avaliku teenistuse eetikakoodeksist.

Õigusaktid

Kutseõppe tasemeõppe akrediteerimise tingimused ja kord