Haridusseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on Eestis kaasav hariduspoliitika ja igal lapsel on õigus tähendusrikka ja kvaliteetse hariduse omandamiseks kodulähedases koolis koos teiste omaealiste õpilastega talle sobiva tasemega õppekava alusel (põhikooli riiklik õppekava, gümnaasiumi riiklik õppekava, põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava) koos asjakohaste abivahendite ja tugiteenustega.
Erivajadustega õpilaste hariduse üldeesmärgid ei erine vastavate haridustasemete üldeesmärkidest ega sõltu sellest, kas õpetus toimub tava- või eriõppeasutustes.
2012. aastal ratifitseeris Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mille kohaselt tagatakse puuetega inimestele juurdepääs kaasavale, kvaliteetsele ja tasuta üldharidusele võrdsetel alustel oma kogukonna teiste liikmetega. Üldise koolikohustuse tõttu peab haridus olema tagatud kõigile, haarates ka kõige raskema puudega lapsi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata laste arenguliste erivajaduste varajasele märkamisele koolieelses eas ning laste kooliks ettevalmistamisele, õpilaste võimetele vastava põhihariduse omandamisele, jätkuõppe võimaluste loomisele ja erivajadusega täiskasvanute täiendus- ja ümberõppele.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt peab kool rakendama tugimeetmeid õpilase arengu toetamiseks ning vajaduse korral kohandama õpet õpilase individuaalsete vajaduste ja võimete järgi. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest tagatakse õpilasele võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Kõikidele õpilastele peab vajadusel olema kättesaadav eripedagoogi, logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi teenus. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtteid kirjeldatakse kooli õppekavas. Igas koolis on direktori määratud isik, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide ja õpetajate vahel (hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija). Tavakoolidesse kaasatud hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks on loodud maakondlikud hariduse tugiteenuste keskused. Keskustes tegutsevad koolivälised nõustamismeeskonnad viivad läbi erapooletud hindamised, soovitavad lapsele sobiva õppekorralduse, -keskkonna ja -vahendid, nõustavad lapsevanemat ja kooli või lasteaeda.
Väga spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid vajavatele õpilastele on Eestis loodud erikoole ning tavakoolide juurde moodustatud eriklasse, mis vajadusel tagavad haridusliku erivajadusega õpilaste eriõppe kättesaadavuse. Enamikus erivajadusega õpilaste koolides on ka õpilaskodud. Erikoolide arv ja neis õppivate õpilaste arv kahaneb iga aastaga.
Õigusaktid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus