Korraldus

Kõrgharidusstandardis õppekavale ja õppe kvaliteedile esitatud nõuded käsitlevad ka õppejõudusid:

• konkreetses õppeaines õppetööd läbiviival õppejõul (sealhulgas külalisõppejõul) või teadustöötajal on olemas selleks vajalik õpetamispädevus ning tema kvalifikatsioon toetab õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist;
• õppetööd läbiviivad korralised õppejõud ja teadustöötajad on läbinud nõuetekohaselt atesteerimise, saanud oma tegevuse kohta regulaarselt tagasisidet ning nad on regulaarselt täiendanud oma pedagoogilisi oskusi.

Atesteerimine on perioodiline õppejõu töötulemuste ja ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine, millega toetatakse õppejõu arengut ja karjäärivõimalusi ning määratakse kindlaks atesteeritava töötaja sobivus ametikohale.

Õppejõu pedagoogilised oskused ehk õpetamispädevus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja isikuomaduste kogum, mida on vaja edukaks õpetamiseks ja õppimisprotsessi toetamiseks ning mis väljendub tööalases tegevuses. Õpetamispädevus hõlmab õppeprotsessi kavandamist, õppe läbiviimist, hindamist ja tagasiside andmist, juhendamist ja retsenseerimist ning õppemetoodilist tegevust.

Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab kõrgkooli nõukogu. Samuti otsustavad kõrgkoolid ise õppejõudude täienduskoolituse korralduse.

Kutsealases täienduskoolituses osalemise toetamine

Välja on töötatud on õppejõu pädevusmudel, mis on õppejõu hindamise aluseks ja õppejõule abivahendiks oma pideva kutsealase arengu planeerimisel. Ülikooli korralistel õppejõududel on õigus viie aasta jooksul ühele tööülesannetest vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks ühes ametipalga säilitamisega.