Sihtrühma määratlus
Haridusest eemalejäämisohus õpilaste hulka arvatakse sotsiaalmajanduslike raskustega, käitumisraskuste ja -probleemidega, terviseprobleemidega, õppekeelest erineva emakeelega õpilased, uusimmigrandid.
Tugimeetmed
Koolieelsetes lasteasutustes rakendatakse järgmisi tugimeetmeid:
- individuaalne arengukava;
- logopeediline ja eripedagoogiline abi;
- sotsiaalpedagoogiline nõustamine;
- tegevusteraapia;
- eesti keele kui teise keele tugiõpe.
Koolides kasutatakse järgmisi tugimeetmeid:
- individuaalne õppekava;
- õpiabi eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;
- pikapäevarühmas õppimine;
- koduõpe tervislikel põhjustel;
- õpilaskodu sotsiaalsete probleemidega õpilastele;
- sotsiaalpedagoogi abi;
- psühholoogi abi.
Põhikooli riiklikus õppekavas on sätestatud erisused, mida kool võib erivajadustega õppuritele rakendada.
Lisavõimalused ja meetmed eesti keelest erineva emakeelega laste hariduskorralduses on järgmised:
- emakeele õppimise võimalus 2 tundi nädalas, kui õpilase ema(kodu)keel on kooli õppekeelest erinev ja kui soovijaid on enam kui 10;
- võõrkeelena emakeele õppimise võimalus;
- individuaalse õppekava rakendamine (sh eesti keele individuaalne või väikeses rühmas õpetus);
- eesti keele (riigikeele) õpetus, sh juhul, kui õpilane õpib eesti õppekeelega koolis;
- tasuta eesti keele õpe asüülitaotlejatele ja/või pagulastele;
- eesti keelest erineva emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib õppida eesti keelt teise keelena;
- Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilasel on õigus loobuda B-võõrkeele õppest;
- õpilasel, kes on elanud Eestis kuni 3 aastat ja kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, on õigus neljale eesti keele lisatunnile nädalas.
Kutseõppeasutustes korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilastele vajadusel eesti keele lisaõpet.