Kutseõppeliigid on seostatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemetega. Kutseõppe esmaõpe toimub EKR 2., 3., 4. ja 5. tasemel. Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult 4. ja 5. taseme kutseõppes. Iga kutseõppeliigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on kirjeldatud kutseharidusstandardis.
Õppekava kvalifikatsioonitaseme määrab õppekava aluseks oleva kutsestandardi paiknemine Eesti kvalifikatsiooniraamistikus. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.
Kutsekeskharidus on 4. taseme kutseõpe (ISCED 354), mille käigus õpilane omandab koos kutse- ja erialase pädevusega ka keskhariduse.
Õppeasutuse tüübid
Kutseõpet korraldavad kutseõppeasutused ja mõned rakenduskõrgkoolid. 2019/20. õa on Eestis 37 kutseõpet pakkuvat õppeasutust, nendest 26 riigi kutseõppeasutused, 2 kohaliku omavalitsuse hallatavad kutseõppeasutused, 4 erakutseõppeasutused ja 5 rakenduskõrgkoolid, mis viivad läbi kutseõpet.
Piirkondlik kättesaadavus
Kutseõppeasutuste võrku on demograafilisi trende ja majanduskeskkonda arvestades pidevalt korrastatud. Kutseõppe kättesaadavus peab olema tagatud kõigis maakondades.
Enamikus kutseõppeasutustes on võimalik õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Mõnedes kutseõppeasutustes on võimalik õppida ka kutseõppe õppekavadel (2. ja 3. taseme kutseõpe), kus õpilasele eelneva haridustaseme osas nõudeid ei esitata ning kus õpilane omandab vaid kutse. Õppe kättesaadavuse tagamiseks kompenseeritakse õpilasele õppes osalemisega seotud ühistranspordikulud ning keskhariduseta õpilastele tagatakse tasuta koolilõuna. Lisaks on koolil võimalik maksta eritoetust majanduslikult raskes olukorras õpilastele. Edukalt õppivatele õpilastele makstakse paremusjärjestuse alusel õppetoetust 60 € kuus. Enamiku kutseõppeasutuste juures asuvad ühiselamud, mis pakuvad õpilastele soodsa hinnaga majutusvõimalust.
Kutseõppeasutus võib õppekorraldusliku erisusena läbi viia kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis. See võimaldab põhiharidust või üldkeskharidust omandavatel õppijatel omandada esmased kutse- ja erialateadmised ning -oskused. Kutseõppeasutuses võib avada mittestatsionaarses õppevormis põhikooli- ja gümnaasiumiõppe juhul, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduse õppekava alusel. Mittestatsionaarse õppe avamise otsustab kooli pidaja.
Vastuvõtutingimused ja kooli valik
4. taseme kutseõppe, sh kutsekeskhariduse alustamise tingimus on omandatud põhiharidus. Põhihariduseta isikud võivad õppima asuda õppekavadel, kus eelnevast haridustasemest tulenevaid piiranguid ei seata (EKR 2. ja 3. taseme kutseõpe). Neljanda taseme jätkuõppes õpingute alustamise tingimus on 3. või 4. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside ja põhihariduse olemasolu.
Erandina võib põhihariduseta vähemalt 22aastane isik õppima asuda ka kutsekeskhariduse õppekavadel, kui tõestab põhihariduse tasemel pädevusi. Nõutavate pädevuste olemasolu hindab kool. Viiendale kvalifikatsioonitasemele vastava esmaõppekava alusel õppima asumisel nõutakse keskhariduse olemasolu, jätkuõppes lisaks ka vähemalt 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme kutse või vastavate kompetentside olemasolu.
Vanuseline jaotumine ja õpilaste rühmitamine
Kutseõppeasutuste kutsekeskhariduse õppekavadel õpivad üldjuhul 16–21aastased õpilased. Demograafiliste muutuste tõttu on kutsekeskhariduse omandajate osatähtsus kutsehariduses järjest kahanenud, samal ajal on järjest suurenenud täiskasvanud õppijate osakaal. Muutused õpilaste vanuselises jaotuses näitavad, et kutseõpe on kasvavalt populaarne täiskasvanute hulgas. Suurenenud on 25-aastaste ja vanemate õppijate arv jõudes 2011/12. õa 20%-lt 2019/20. õppeaastal 41,7 %-ni. 2019/20. õppeaastal õppis kutseõppes üle 10 000 õpilase, kes olid 25aastased või vanemad.
Kutseõppeasutustesse vastuvõtul vanuse ülempiiri seatud ei ole.
Õpilased, kes õpivad 2. või 3. taseme õppekavadel, kus põhihariduse nõue puudub, peavad olema vähemalt 17aastased, kuna koolikohustus kehtib 17. eluaastani. Õpperühmade suurus kutseõppeasutustes ei ole reguleeritud ja on kooli otsustada. Õppe praktilise iseloomu tõttu on valdav õpperühma suurus 15‒20 õpilast. Vajaduse korral tagab kool koostöös kooli pidajaga haridusliku erivajadusega õpilasele õppe väikerühmas.
Õppevormid, kooliaasta korraldus
Kutsehariduses on kasutusel koolipõhine õppevorm, töökohapõhine õppevorm ehk õpipoisiõpe ning mittestatsionaarne õppevorm, mis on mõeldud eelkõige töötatavatele inimestele, pakkudes suurema iseseisva töö osakaaluga õppimisvõimalust.
Kutseõppeasutuses on õppeaasta kestus vähemalt 40 õppenädalat ja õppemaht 60 kutsehariduse arvestuspunkti (kutsehariduse arvestuspunkt EKAP põhineb ECVETil; 1 EKAP = 26 tundi õppija tööd). Õppevaheaeg peab olema vähemalt kaheksa nädalat õppeaastas.
Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil, ent õppetöö korraldus kutseõppeasutustes on paindlik ning kool võib korraldada uute õpilaste vastuvõttu aastaringselt.
Koolipäeva ja -nädala korraldus
Kutseõppeasutuse tunniplaani koostab kool, ühtseid nõudeid sellele pole kehtestatud. Õppenädal võrdub 40 tunni õppija tööga, millest kontaktõppe osa kujuneb vastavalt õppekava moodulite rakenduskavale.
Õigusaktid
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Töökohapõhise õppe rakendamise kord