Õpilaste hindamine
Kutsehariduses kehtib lävendipõhine hindamissüsteem. Eristava hindamise skaalal on kolm positiivset („3“, „4“ ja „5“) ja üks negatiivne hinne („2“). Mitte-eristava hindamise puhul kasutatakse lävendit ületava soorituse puhul määratlust „arvestatud“ ning „mitte-arvestatud“, kui õpiväljundite lävendi taset ei ületatud. Mitte-eristavat hindamist kasutatakse valdavalt praktilise iseloomuga õppe ja praktika korral.
Kutsehariduse lõpetamine
Õpingud kutseõppes loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist ja lõpetajale väljastatakse lõputunnistus. Kutseõppeasutus loetakse lõpetatuks, kui õpilane on täitnud õppekava täies mahus. Õpingud lõpetatakse kutseeksami või erialase lõpueksamiga. Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga, mida võib sooritada ka osade kaupa. Kui kutse- või erialal ei ole kutseeksami sooritamine võimalik, lõpetatakse õpingud erialase lõpueksamiga. Kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub, on õpilasel õigus sooritada erialane lõpueksam õpingute lõpetamiseks. Haridusliku erivajadusega õpilase puhul hinnatakse õpiväljundite saavutatust erialase lõpueksamiga, mille võib asendada kutseeksamiga.
Kutsekeskharidust omandavate muu õppekeelega koolide või õppegruppide lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks ka eesti keele teise keelena riigieksami, alternatiiviks on sooritada kutseeksam või koolilõpueksam eesti keeles.
Kutsekeskhariduse lõpetamisel on üldhariduslike riigieksamite sooritamine vabatahtlik ning need toimuvad gümnaasiumilõpetajatega samadel alustel. Nende sooritamine võib vajalikuks osutuda, kui õpilane soovib edasi õppida ülikoolis või rakenduskõrgkoolis, kuhu sisseastumiseks on vaja riigieksamitunnistust. Kõrgkoolides on igal aastal lisandunud õppekavu, millele astumisel ei nõuta riigieksamite sooritamist.
Õpilaste üleviimine
Õpilasel on õigus jätkata ühes koolis alustatud õpinguid vabade kohtade olemasolu korral teises koolis sama kutse- või eriala õppekava alusel.
Kutseõppeasutuses 4. taseme kutseõppekavadel õppival (nii kutsekeskharidust (ISCED 354) kui ka kutset omandaval (ISCED 351)) õpilasel on õigus õpingute katkestamise järel neid jätkata gümnaasiumis, et omandada üldkeskharidus, kui gümnaasiumis on vabu kohti. Kui õpilane soovib astuda 11. või 12. klassi ning kanda üle läbitud ainete hinded, peab ta esitama hinnetelehe, et tõendada läbitud ainete mahtu ja tulemusi. Otsuse õpilase klassi vastuvõtmise kohta teeb gümnaasiumi õppenõukogu esitatud dokumentide alusel.
Õpilasel, kes ei tule kutsekeskhariduse õppekaval õppides toime üldõpingutega, kuid kes on läbinud õppekava kohased kutse- või erialased moodulid, on õigus taotleda enda üleviimist 4. taseme kutseõppeõppe õppekavale (ISCED 351), kui see on vastaval erialal olemas (ISCED 351). See võimaldab kooli lõpetada üldõpingute moodulite õpiväljundeid saavutamata. Sellisel juhul õpilane keskharidust ei omanda ning tema haridustasemeks jääb põhiharidus.
Kutseõppeasutuste õpilastel on õigus saada akadeemilist puhkust seoses terviserikke, lapse kasvatamise või kohustusliku kaitseväeteenistusega. Akadeemilise puhkuse korral õppeaeg pikeneb. Õpilastel on kokkuleppel kooliga võimalus läbida õppekava nominaalsest pikema aja jooksul.
Haridust tõendava dokumendi väljastamine
Kutseõppeasutus kannab lõputunnistusele kutseõppe liigi ja läbitud õppekava andmed. Eristatakse kutsekeskhariduse omandamist tõendavaid lõputunnistusi, kutseõppe (EKR 2., 3. ja 4. taseme) lõputunnistusi ja kutseerihariduse (EKR 5. taseme kutseõpe) lõputunnistusi. Lõputunnistuste vormistamisel kasutatakse erinevat värvi planke ning õppeliigile vastavat seeriatähist.
Kutsekeskhariduse lõputunnistus tõendab, et isik on täitnud täies mahus kutsekeskhariduse õppekava ning saavutanud õppekavas ettenähtud õpiväljundid ning tema haridustase on keskharidus (hariduslik kvalifikatsioon vastab keskhariduse tasemele). Kutsekeskhariduse omandanud isikul on õigus jätkata õpinguid kõrghariduse esimesel astmel. Õpilasele, kelle keskmine kaalutud hinne on 4,6 või kõrgem ja kes on sooritanud eriala lõpueksami hindele „5“ või kes on sooritanud kutseeksami, on võimalik väljastada kiitusega kutsekeskhariduse lõputunnistus.
Kutseõppe lõputunnistus ja kutseerihariduse lõputunnistus tõendavad õppekavas kirjeldatud kvalifikatsioonile või osakutsele vastavate õpiväljundite saavutamist.
Lõputunnistuse lisa on hinneteleht. Lõputunnistus kehtib kutsekeskhariduse omandamist või kutseõppe läbimist tõendava dokumendina ka ilma hinneteleheta. Hinneteleht ilma lõputunnistuseta ei kehti.
Õppe lõpetamisel loetakse kutse isikule antuks registreeringuga kutseregistris ning kutse andja õigust omava õppeasutuse väljastataval akadeemilisel õiendil või hinnetelehel tehtava märkega, kutseõppe lõpetamisel lõputunnistusel tehtava märkega ja kutse saanud isikule tema taotlusel kutsetunnistuse väljastamisega. Ka kutseõppeasutustel võimalik taotleda kutse andja õigust. Kutseeksami sooritamine on üldjuhul tasuline. Kui kutseõppeasutusel või rakenduskõrgkoolil ei ole asjaomasel õppekaval konkursita valitud kutse andja õigust, kaetakse tegevustoetusest moodustatud kutseõppe tasemeõppe koolituskohal õppijale kutseeksami kulud üks kord, kui ta on kutseeksamil osalenud kas õppeaja jooksul või aasta jooksul pärast lõpetamist. Kutseeksami kulud hüvitatakse kutseeksami läbi viinud kutse andjale.
Õigusaktid
Kutsetunnistuse statuut ja vorm
Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord