Täiskasvanuhariduse rahastamise eesmärk on luua täiskasvanutele kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu vajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Täiskasvanuharidus jaguneb tasemeõppeks ja täienduskoolituseks. Tasemeõppes saavad täiskasvanud õppijad omandada:

• põhiharidust ja üldkeskharidust mittestatsionaarses õppevormis ja eksternina;
• kutseharidust, kus rakendatakse mitmeid paindlikke kutseõppe liike ja õppevorme;
• kõrgharidust.

Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Täienduskoolituse kulud katab sellest huvitatud isik või asutus. Haridus- ja Teadusministeerium võib esitada täienduskoolitusasutuse pidajale või nende liidule riikliku tellimuse täienduskoolituse pakkumiseks. Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamisel lähtutakse riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja prognoosidest või muust infost koolitusvajaduse kohta. Riiklik täienduskoolituse tellimus on riigieelarvest rahastatavate täienduskoolituskohtade arv täienduskoolituse õppekavarühmade või kursuste kaupa.

Alates 2007. aastast rahastab riik täiskasvanute tööalast koolitust oluliselt suuremas mahus, kaasates Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid.  Varem rahastas riik peamiselt töötute ning teatud spetsiifiliste gruppide koolitust (nt õpetajad, ametnikud). Hetkel rahastatakse ESFist täiskasvanute tööalase koolituse kursusi kutseõppeasutustes. Töötukassa korraldab jätkuvalt töötute tööleaitamisele suunatud koolitusi. 2009. aastal täiendas Töötukassa töötute koolitamise finantseerimise skeeme ning võttis seniste rahastamisskeemide kõrval kasutusele ka koolitusvautšeri. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest on võimalik taotleda toetust ettevõtte töötajate koolitamiseks. Lisaks eelnimetatutele leiab aset veel palju spetsiifilisemaid kursusi keskkonna, põllumajanduse jt valdkondades.

Õppijatele kehtestatud osalustasud

Põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamine nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses õppevormis  ja eksternina on tasuta. Ka kutsehariduse omandamine on õppijale üldjuhul tasuta. Riikliku koolitustellimuse raames pakutakse tasuta tasemeõpet ka kutsehariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes. Kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on  tasuline; tasuta õppimiseks peab kandideerima täiskoormusega õppesse.

Täienduskoolitused on enamasti tasulised. Koolituste eest tasub õppija ise või sellest huvitatud isik, nt tööandja. Viimastel aastatel on tänu Euroopa Sotsiaalfondi kasutuselevõtule paljud tööalased koolitused õppijatele või nende tööandjatele oluliselt soodsamad või tasuta. 2007. aastal alustati tasuta tööalase koolituse kursuste pakkumist kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides.

Täiskasvanud õppijate rahaline toetamine

Õppetoetust ja õppelaenu võivad saada osa- ja täiskoormusega õppijad.

Maksusoodustused

Lisaks otsesele rahastamisele toetab riik nii tööandjat kui õppijat ka maksusoodustuste kaudu: tööandja rahastatud tasemekoolitust või tööalast koolitust ei käsitleta erisoodustusena.  Eraisiku tehtud koolituskulutusi, v.a huvikoolituse kulu ning mitme kategooria mootorsõidukijuhi õppe kulu, on võimalik isiku maksustatavast tulust maha arvata, kuid üksnes selliste koolitusasutuste puhul, kes omavad koolitusluba või mille kohta on esitatud majandustegevuseteade.

Õppepuhkus

Täiskasvanud õppijatel on võimalik õppetöös osalemise ajal taotleda õppepuhkust juhul, kui nad õpivad koolitusluba omavas või majandustegevusteate esitanud  täiendkoolitusasutuses. Tasemeõppe ja täiendkoolituse puhul saab õppepuhkust kokku kuni 30 kalendripäeva aastas, sealjuures säilitatakse 20 päevaks ka keskmine töötasu. Lisaks on tasemeõppe õpingute lõpetamiseks võimalik taotleda 15 päeva täiendavat õppepuhkust, mille vältel makstakse miinimumpalka.