Õpilaste hindamine
Riikliku õppekava kohaselt on hindamine õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
Koolides kasutatakse nii kujundavat kui ka kokkuvõtvat teadmiste ja oskuste hindamist. Kujundava hindamise käigus annab õpetaja õpilasele pidevalt suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta, innustab ja suunab õpilast edasisel õppimisel, kavandab koostöös lapsevanema, tugispetsialistide ja teiste õpetajatega edasised õppimise eesmärgid ja teed.
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse kõikides õppekavaga ettenähtud kohustuslikes ja valikõppeainetes. Hindamise käigus võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib õpetaja hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea","4" – "hea","3" – "rahuldav","2" – "puudulik" ja "1" – "nõrk". Viiepallisüsteemi asemel võib koolisiseselt kasutada ka teistsugust hindesüsteemi, samuti võib põhikooli I ja II kooliastmel õpilase hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent. Koolis kasutatava hindamise põhimõtted ja viiepallisüsteemi teisendamise alused sätestatakse kooli õppekavas.
Hiljemalt II kooliastme lõpus tuleb sõnalised hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisse klassi üleviimisel, teisendada viie palli skaalasse. Samuti teisendatakse viie palli skaalasse õpilase kokkuvõtvad hinded teise kooli üleminekul või koolist lahkumisel.
Kool peab vähemalt kord poolaastas kokkuvõtvalt hindama õpilase õpitulemusi ja käitumist ning andma selle kohta õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet. Kool võib tõsta hinnete koondamise sagedust ning kasutada poolaastahinnete asemel näiteks veerandihindeid või trimestrihindeid. Õpilasi ja vanemaid teavitatakse kokkuvõtvatest hinnetest tavaliselt klassitunnistuse või õpinguraamatu kaudu, mis võivad olla nii elektroonsed kui ka paberkandjal. Igapäevaselt saadud hinnetest ja hinnangutest teavitab õpetaja vanemaid tavaliselt e-kooli (elektroonse kodu- ja kooli vahelise suhtluskeskkonna) vahendusel.
Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, milles osalevad õpilane, klassijuhataja ja lapsevanem ja kus lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.
Õpitulemuste välishindamine toimub põhikoolis tasemetööde ning ühtsete põhikooli lõpueksamite kaudu. Riiklikult koostatud tasemetöödega kogutakse informatsiooni riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemise, läbivate teemade ning õppeainete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatuse ning kooliastme õpitulemuste omandatuse kohta. Tasemetööde õppeained, ajad ja vormid määrab haridus- ja teadusminister ning need on järgmised:
Tasemetööd I kooliastmes (1.–3. klassi):
- 3. klassi õpilastele matemaatika;
- 3. klassi Eesti õppekeelega kooli õpilastele eesti keel;
- 3. klassi vene õppekeelega kooli õpilastele vene keel;
- 4. klassi õpilastele loodusõpetuse e-tasemetöö.
Tasemetööd II kooliastmes (4.–6. klassi):
- 6. klassi õpilastele eesti keele (või eesti keel teise keelena või eesti keel keelekümblusklassidele) e-tasemetöö;
- 6. klassi õpilastele matemaatika e-tasemetöö;
- 6. klassi vene õppekeelega koolide õpilastele vene keele e-tasemetöö;
- 7. klassi õpilastele loodusõpetuse e-tasemetöö.
Uudseid e-tasemetöid teevad õpilased arvutis elektrooniliselt eksamite infosüsteemi kaudu.
Põhikooli lõpetamiseks peavad põhikooli riikliku õppekava järgi õppinud 9. klassi õpilased olema sooritanud kolmandas kooliastmes loovtöö ning sooritama ühtsete küsimustega lõpueksamid kolmes aines: eesti keeles ja kirjanduses (või eesti keeles teise keelena), matemaatikas ja veel ühes aines õpilase enda valikul.
Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamiseks koolieksamid.
Õpilaste üleviimine järgmisse klassi
Enne õppeperioodi lõppu otsustab kooli õppenõukogu väljapandud kokkuvõtvate aastahinnete põhjal õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise. Kui õpilase aastahinded on vähemalt „rahuldavad“, viiakse ta õppenõukogu otsusel üle järgmisse klassi.
Kui õpilase õpitulemused ühes või mitmes aines on mitterahuldavad ja talle tuleks välja panna aastahinne „puudulik“ või „nõrk“ või samaväärne sõnaline hinnang, jäetakse õpilane õppenõukogu otsusega täiendavale õppetööle.
Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul õpilase jätta klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne/hinnang „puudulik“ või „nõrk“, täiendav õppetöö ei ole andnud tulemusi ning õpetajate ja tugispetsialistide arvates ei ole õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamine võimalik individuaalset õppekava või muid koolis kasutatavaid tugisüsteeme rakendades. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Klassikursust võib korrata mis tahes klassis, õigusaktides ei ole sätestatud selleks piiranguid.
Lapsevanema nõusolekul võib õpilasele individuaalse õppekava alusel ette näha erisusi järgmisse klassi üleviimise ajas, st klassikursuse läbimise aega võib vajadusel kiirendada või aeglustada.
Haridust tõendava dokumendi väljaandmine
Põhikooli lõputunnistus antakse põhikooli riikliku õppekava või põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi põhihariduse omandanud isikule, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“ ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega lõpueksamid. Samuti peab põhikooli riikliku õppekava järgi õppinud õpilane olema sooritanud loovtöö.
Lõputunnistus vormistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud spetsiaalsele turvaelementidega lõputunnistuse plangile. Lõputunnistuse väljaandmise õigus ja kohustus on koolil, kus õpilane õppis. Lõputunnistuse lisana vormistatakse hinneteleht. Hinneteleht annab informatsiooni läbitud õppekava ja selle täitmise tulemuste kohta. Hinnetelehele kantakse kohustuslike õppeainete ja valikõppeainete viimased aastahinded numbrite ja sõnadega, samuti põhikooli lõpueksamite ained ja hinded. Lõputunnistuse väljaandmise alus on kooli õppenõukogu otsus.
Õpilasel, kes muukeelses koolis õppides sooritab eesti keele eksami ning saab vähemalt 60 punkti, on õigus saada eesti keele oskuse taset tõendav tunnistus.
Õigusaktid
Õpilase tunnustamise tingimused ja kord
Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid