Keskharidus põhineb põhiharidusel ja jaguneb üldkeskhariduseks, mida omandatakse gümnaasiumides, ning kutsekeskhariduseks, mida omandatakse kutseõppeasutustes.
Üldkeskharidus on gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.
Nii gümnaasiumides kui ka kutseõppeasutustes toimub õppetöö kooli õppekava alusel, mis koostatakse lähtuvalt riiklikest õppekavadest. Kutsekeskhariduses on nii riiklike kui ka kooliõppekavade aluseks kutseharidusstandard ja kutsestandardid.
Õppekohtade jagunemisel gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vahel riiklikku regulatsiooni ei rakendata. Põhikooli lõpetanutest veidi üle 70% jätkas üldkeskhariduses ja ligi 26% kutsehariduses (2018) – see trend on viimastel aastatel püsinud muutumatuna. Täiskasvanute gümnaasiumis luuakse keskhariduse omandamise võimalus kõigile täiskasvanuile, kelle haridustee on katkenud.
Keskhariduse omandamine ei ole kohustuslik. Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad tõrgeteta jätkata õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.
Kutseõppe eesmärk on toetada õppijate teadmiste, oskuste ja hoiakute ning vilumuste arengut, et nad oleksid valmis töötama, ühiskonnaelus osalema ja elukestvalt õppima, sh tuleksid toime muutuvate oludega.
Nõuded üldkeskharidusele kehtestab põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, nõuded kutsekeskharidusele kutseõppeasutuse seadus. Erakooliseadus kehtestab keskhariduse omandamise nõuded samadel alustel kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kutseõppeasutuse seadus.
Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus käsitleb tegutsemise võimaldamist reguleeritud kutsealadel, võttes arvesse Euroopa Liidu direktiive. Kutseseadus kehtestab oma lisas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR), reguleerib kutsenõukogude tööd ning kutsekvalifikatsioonidega seonduvat.
Ka põhiseadus, haridusseadus ja lastekaitse seadus sisaldavad sätteid, mis on seotud keskhariduse omandamisega.
Õigusaktid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus