Täiskasvanutele pakuvad õppimisvõimalusi nii tasemeõppe- kui täienduskoolitusasutused.

Tasemeõppevõimalused

• Põhiharidust ja üldkeskharidust pakuvad täiskasvanute gümnaasiumid ja üldhariduskoolide juures avatud mittestatsionaarse õppe osakonnad, mille pidajateks võivad olla nii kohalikud omavalitsused kui äriühingud. Eestis on 2018/19. õa andmetel kokku 43 kooli, kus täiskasvanutel on võimalik mittestatsionaarselt õppida. Võimalused on tagatud kõigis Eesti maakondades, välja arvatud Põlva maakond. Õppimine on täiskasvanule tasuta, v.a erakoolides.
• Kutseõpet pakuvad kutseõppeasutused nii teise, kolmanda, neljanda kui ka viienda kutsekvalifikatsiooni taseme õppekavadel (sh kutsekeskharidus). Kutseõppeasutuste pidajaks võib olla riik, kohalik omavalitsus või äriühing. Koolid pakuvad täiskasvanutele erinevaid õppimisvõimalusi nii statsionaarses kui mittestatsionaarses vormis (erinevad tsükliõppe võimalused õppimiseks nädalavahetustel või õhtuti, väiksema koormusega ja pikema õppeajaga õppimine) vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Õppimine on täiskasvanule tasuta (v.a mõnede erakoolide puhul). 22+ vanuses on ilma põhihariduseta täiskasvanul võimalik astuda kutsekeskharidusõppesse, kui kool tuvastab, et õppija saab hakkama.
• Kõrgharidust on täiskasvanud õppijal võimalik omandada rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides, mille pidajaks võib olla nii riik kui äriühing. Õppijal on võimalik valida, kas ta soovib õppida täiskoormusega või osakoormusega õppes. Kõrghariduse omandamine täiskoormusega on tasuta, osakoormusega õppes või eksternina enamasti tasuline.

Mitteformaalse õppe võimalused

Mitteformaalset õpet pakuvad nii tasemekoolitusasutused (kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid), arvukad eratäienduskoolitusasutused ja mõned kohaliku omavalitsuse loodud täienduskoolitusasutused.

Täienduskoolitusasutused, mis tahavad kasutada riigi, kohaliku omavalitsuse või Euroopa tõukefondide vahendeid või võimaldada oma õppijatele õppepuhkust, peavad esitama majandustegevusteate Eesti Hariduse Infosüsteemi. Teate esitamisega kinnitab täienduskoolitusasutus, et peab kinni täiskasvanute koolituse seaduses ja täienduskoolituse standardis sätestatud nõuetest teabe avalikustamise, õppekavade ülesehituse ja lõpudokumentide väljaandmise osas. Majandustegevusteate esitanud täienduskoolitusasutustele tehakse riiklikku järelevalvet. Neljas valdkonnas tuleb täienduskoolituse korraldamiseks taotleda luba, s.o autokoolid, turvatöötajate ja vedurijuhtide koolituse korraldajad ning eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavate koolituste läbiviijad.