Korraldus
Õpetaja ametialane kohustus on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega.
Õpetajate täiendusõppe korraldus põhines 2013. aastani vabaturu reeglitel, kõik vahendid koolituste rahastamiseks suunati kohalike omavalitsuste kaudu otse koolidesse, kus otsustati vahendite kasutamine. Alates 2013. aastast tellitakse osa täiendusõppest keskselt õpetajakoolitust pakkuvatelt ülikoolidelt ja koolitusfirmadelt, lähtudes haridusprioriteetidest. Täiendusõppe vahendeid kasutatakse ka õpetajate võrgustike toetamiseks, sh vastastikuseks õppimiseks. Täiendusõppe läbiviimist või tellimist korraldavad ministeeriumi hallatavad sihtasutused. Õpetajatele on sellised keskselt korraldatud koolitused tasuta.
Osa koolitusrahast liigub jätkuvalt omavalitsuste kaudu koolidesse koos riigi poolt eraldatava haridustoetusega. Kohalikud omavalitsused võivad eraldada lisavahendeid õpetajate täiendusõppeks ning määratleda nende kasutamise valdkonnad. Kool teeb täienduskoolitusotsused oma vajadustest ja arengukavast lähtudes. Koolituse juhtimine on koolijuhi ülesanne.
Kutseõppeasutuse õpetaja osaleb tööalases täiendusõppes vastavalt oma koolitusvajadusele, et säilitada enda tööalane professionaalsus. Õpetaja puhul arvestatakse täiendusõppe läbimise kohustuse täitmisena ka ettevõttes või asutuses stažeerimist. Stažeerimine on eesmärgipärane erialane töö töökeskkonnas, mis haakub otseselt õpetaja õpetatava valdkonnaga. Stažeerimise ajal vabastatakse õpetaja õppetööst. Stažeerimise korra kehtestab kool.
2014. aastal valmis õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppe kontseptsioon, mis määratleb erinevate õpetajahariduse osaliste ‒ õpetaja enda, haridusasutuse, kooli pidaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi, täiendusõpet pakkuvate institutsioonide ning ülikoolide kompetentsikeskuste ülesanded ja vastutuse. Igal tasandil on määratletud oma ülesanded ja vastutus koolitusvajaduse hindamisel, täiendusõppe planeerimisel, ressursside jaotamisel, koolituste korraldamisel, mõju hindamisel ja arvestuse pidamisel.
Kutsealases täienduskoolituses osalemise toetamine
Õpetajatele on täiendusõppes osalemine tasuta. Koolid ja omavalitsused kompenseerivad üldjuhul ka sõidu- ja majutuskulud. Suur osa täiendusõppest, sh koolide enda korraldatud sisekoolitused ja vastastikune õppimine, toimuvad koolivaheaegadel.
Välja on töötatud õpetaja kutsestandardid mitmel kutsetasemel, mis kirjeldavad õpetaja enesearengu võimalusi Välja on töötatud ja koolides kasutusele võtmise faasis õpetajate kompetentsidel põhinev elektrooniline eneseanalüüsi vahend, mis on õpetajale toeks enda koolitusvajaduse määratlemisel.
Täiendusõppe kasulikkust hakatakse hindama igal aastal arenguvestlusel koolijuhiga.
Õigusaktid
Täiskasvanute koolituse seadus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus