Õppeasutuse tüübid
Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool nominaalse õppeajaga kolm aastat.
Gümnaasiumid tegutsevad mitmes vormis. Eestis on ajalooliselt valdav gümnaasium, milles toimub õpe 1.–12. klassini ehk 12 aastat. Seoses õpilaste arvu üldise vähenemisega ja õpilaste koondumisega suurematesse linnadesse alustas riik 2010. aastast alates koolivõrgu korrastamist. Toetatakse gümnaasiumiastmega (10.–12. klass) riigigümnaasiumide või munitsipaalgümnaasiumide loomist. 2019/20. õppeaastal tegutseb Eestis 24 puhast gümnaasiumi (ainult gümnaasiumiastmega kooli), millest 18 on riigigümnaasiumid.
Põhikool ja gümnaasium võivad tegutseda ühe koolina, kus toimub mittestatsionaarne õpe. Selles koolivormis toimub peamiselt õpe täiskasvanutele ja kooli õppekorraldus on päevasest ehk statsionaarsest õppevormist erinev. Mittestatsionaarses õppes on suurem rõhk iseseisval tööl, gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikkursuste hulk on väiksem, õpilasel on võimalik õppida üksikuid õppeaineid, kehalise kasvatuse aine ei ole nõutav, kutsekeskhariduse omandanud isikutel on võimalik õppida vajalikke aineid kas riigieksamite sooritamiseks või kõrgkoolide vastuvõtutingimuste täitmiseks jne.
2010. aastast alates on võimalik gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse tegutsemine ühe koolina.
Piirkondlik kättesaadavus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt moodustavad ja finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ja kohalik omavalitsus keskhariduse omandamise võimaldamiseks vajalikul hulgal koole. 2019/20. õppeaastal tegutseb Eestis 160 statsionaarse õppega gümnaasiumi. Mittestatsionaarses õppevormis on võimalik õppida 15 gümnaasiumis (täiskasvanute gümnaasiumid).
Ajalooliselt on kujunenud koolivõrk, kus gümnaasiumid on ka väikese elanike tihedusega piirkondades. Seoses gümnaasiumiõpilaste arvu vähenemisega koondatakse gümnaasiumiõpetus suurematesse keskustesse.
Kaugemal elavad õpilased kasutavad kooli sõitmiseks regulaarbussiliine või koolitransporti (kui regulaarliin ei sobi). Koolitransporti toetavad riik ja kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus võib munitsipaalkoolide õpilastele, kes kasutavad kooli ja tagasi koju sõiduks regulaarliine, ette näha sõidusoodustused. Paljude koolide juures, eriti maapiirkondades, on õpilaskodud. Õpilaskodudes elamist toetavad teatud tingimustel riik ja kohalik omavalitsus.
Vastuvõtutingimused ja kooli valik
Gümnaasiumisse astumiseks on vajalik põhikooli lõputunnistus.
Õpilase gümnaasiumisse vastuvõtu üldised tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister. Täpsemad gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja korra, sh teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel, kehtestab kooli pidaja või tema volitusel gümnaasiumi direktor. Kooli vastuvõtu tingimused ja kord avalikustatakse kooli veebilehel.
Üleminek ühest koolist teise toimub üldjuhul suvisel koolivaheajal, mõjuvatel põhjustel võib üleminek toimuda ka õppeaasta keskel. Üleminek ühest gümnaasiumist teise on võimalik, kui vastuvõtvas gümnaasiumis on vabu õppekohti ja õpilane täidab kehtestatud vastuvõtutingimused. Gümnaasiumiõpingud katkestanud õpilasel on õigus jätkata õpinguid kutseõppeasutuses ning läbitud õpinguid arvestatakse.
Õpinguid on võimalik jätkata ka mittestatsionaarse õppevormiga täiskasvanute gümnaasiumis.
Vanuseline jaotumine ja õpilaste rühmitamine
Gümnaasiumiastmes on nominaalne õppeaeg kolm aastat ehk õpitakse 10. kuni 12. õppeaastal. Tavaliselt on ühes klassis samaealised õpilased, kuid klassideta kursusõppe korral võivad ühte rühma kuuluda ka erineva vanusega õpilased.
Õpilased, kes omandavad üldkeskharidust, on tavaliselt 16–18aastased. Täiskasvanute gümnaasiumis võivad õppida isikud, kes on lõpetanud põhikooli või on vähemalt 17aastased. 17aastased ja vanemad isikud saavad täiskasvanute gümnaasiumis õppida ka põhikooliklassides. Täiskasvanute gümnaasiumis õpib ca 1/6 kõikidest gümnaasiumiastmes õppijatest. Enamasti on tegemist tööl käijate ja/või päevakoolis õpingud katkestanutega.
Gümnaasiumiastmes varieerub õppegrupi suurus sõltuvalt õppeainest ja õpilaste valitud kursustest.
Kooliaasta korraldus
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kestab õppaasta jooksva aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest. Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat), lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva (37 nädalat). Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu, kuid need päevad arvatakse õppepäevade hulka.
Koolivaheajad, samuti eksamite ajad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridus- ja teadusminister igaks konkreetseks aastaks. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada ministri määrusega kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad arvestusega, et koolis on õppeaasta jooksul vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Erakooliseaduses on sätestatud, et õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaasta sees.
Koolipäeva ja -nädala korraldus
Gümnaasiumiastmes on õpilaste väikseim lubatud õppekoormus 96 kursust kolme aasta jooksul. Maksimumpiiri ei ole kehtestatud.
Õppenädal on 5päevane. Õppetunnid algavad kella 8.00 ja 9.00 vahel. Õppetunni pikkus on 45 minutit ja vaheaeg vähemalt 10 minutit. Gümnaasiumides korraldatakse õppetööd sageli paaristundidena. Lõunavaheaeg on tavaliselt koolipäeva keskel ja kestab kuni 60 minutit sõltuvalt kooli õpilaste arvust ja koolisöökla võimsusest. Tunnid lõpevad tavaliselt 15.00 ja 16.00 vahel. Pärast tunde toimuvad konsultatsioonid, huviringid, õpilasomavalitsuse üritused jms.
Õigusaktid
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord
Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele
Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja kord