Doktoriõppe korraldus
Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Doktoriõpe koosneb õppetööst ja ulatuslikust teadus- ja arendustegevusest või muust loometööst, mis peab moodustama õppekava mahust vähemalt 70%. Doktoritööks peetakse iseseisvat teaduslikku uurimust, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi uudne lahendus, või loometööd. Doktoriõppe õpingute osa võib koosneda üld- ja erialaõppest, valik- ja vabaainetest ning õpetamise praktikast. Õppeainete maht on eri ülikoolide doktoriõppekavades erinev.
Doktoriõppe nominaalkestus on 3–4 aastat (180−240 EAP). Valdavalt on Eesti doktoriõppe õppekavad nelja-aastased ehk 240 EAP mahus. Doktoriõppe lõpetanule antakse doktorikraad. Doktorikraad on teaduskraad, mis antakse pärast seda, kui on läbitud doktoriõpe ja kaitstud doktoritöö. Doktoriõppe taseme õpiväljundid vastavad Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme õpiväljunditele.
Doktoriõpe toimub ainult ülikoolides. Doktoriõppe oluline korralduslik element on atesteerimine. Atesteerimisel annab atesteerimiskomisjon hinnangu doktorandi edasijõudmisele õppe- ja teadustöös, s.t hindab doktorandi individuaalplaani täitmist. Atesteerimise täpsema korra kinnitab iga ülikooli nõukogu.
Eestis tegutsevad doktorikoolid, mis ei ole iseseisvad struktuuriüksused, vaid ülikoolidevahelised konsortsiumid, mille raames pakutakse doktorantidele interdistsiplinaarseid kursusi ja edendatakse rahvusvahelist koostööd. Nende ellukutsumise põhjus oli soov suurendada doktoriõppe efektiivsust ja kaitsmiste arvu ning parandada doktorantide juhendamise kvaliteeti ja Eesti ülikoolide vahelist koostööd.
Vastuvõtutingimused
Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Täpsed üliõpilaste vastuvõtu tingimused ja korra kehtestab ülikooli nõukogu. Nt võib doktoriõppesse sisseastujatelt nõuda doktoritöö kavandi esitamist ja sisseastumisintervjuul osalemist. Doktoritöö kavand peab tavaliselt sisaldama teema valiku põhjendust ja uurimiseesmärki, uurimismetoodika tutvustust ja töö ajakava. Vastuvõtukomisjon võib arvesse võtta kandidaadi varasemast töökogemusest ja täiendkoolitusest saadud pädevusi.
Doktoriõppesse vastuvõetavate üliõpilaste üldarv otsustatakse ülikooli nõukogus.
Üliõpilasel on võimalik valida, kas astuda täis- või osakoormusega õppesse, s.t täita iga õppeaasta lõpuks õppe mahust vähemalt 75 protsenti või 50‒75 protsenti. Doktoranditoetust on õigus saada doktorandil, kes õpib täiskoormusega või osakoormusega (kui temalt ei nõuta õppekulude hüvitamist), kes ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ning kes on läbinud atesteerimise või on esimese aasta doktorant.
Doktorantide staatus
Doktorantide puhul on tegu doktoriõppe üliõpilastega ning neile laienevad kõik üliõpilaste sotsiaalsed hüved. Akadeemiliste töötajate karjäärimudel võimaldab eristada karjääri alustavaid akadeemilisi töötajaid, s.t ülikoolidel on võimalus luua nooremteaduri ametikohti. Nooremteadur kuulub teaduri kategooriasse, kuid tema nõudeks on teaduskraadi asemel immatrikuleeritus doktoriõppesse (ja vähemalt magistrikraad).
Ülikoolid otsivad võimalusi, kuidas luua noortele võimekatele teadlastele atraktiivsemaid ametikohti, stabiilset karjääriperspektiivi ja suuremat iseseisvust. Nooremteadurina töötamine peaks aitama kaasa doktoritöö valmimisele ja motiveerima noori ka pärast doktoriõppe lõpetamist teadustööle pühenduma.
Doktorandil on õigus saada samaaegselt õppetoetust ja nooremteaduri palka. Kuna täistööajaga töötamine võib pikendada doktorantide õppeaega, võib osakoormusega õppivatele doktorantidele maksta õppetoetust proportsionaalselt õppekoormusega.
Riiklikus stipendiumisüsteemis on loodud doktorandistipendium. Stipendiumi on õigus taotleda doktorandil, kelle uurimistöö teema on seotud vähemal ühe nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga või arvestab ettevõtluse vajadusi, on seotud ettevõtte jaoks praktiliste ülesannete lahendamisega ja panustab teadustöö tulemuste rakendatavusse. Tegemist on nö ettevõtlusdoktorantuuriga, et toetada ülikoolide ja ettevõtete koostööd. Tingimustele vastavatele doktorantidele on makstud täiendavat stipendiumi riikliku doktoranditoetuse määras.
Täiendatud on doktoranditoetuse saajate sotsiaalseid garantiisid seoses vanemahüvitise ja pensionikindlustusega. See osutab, et riik tunnustab doktoriõpingud karjäärivalikuna.
Juhendamise korraldus
Doktoritööde juhendamisega seotud küsimused kuuluvad ülikooli pädevusse. Õppeasutus võib doktoritöö juhendaja määrata vastavalt oma sisemistele regulatsioonidele. Kasutatakse nii ühe juhendaja kui kaasjuhendajate süsteemi. Võimalik on kaasata välisriikidest pärit juhendajaid või kaasjuhendajaid. Juhendamise olulisusele on pööratud tähelepanu õppeasutuste vahelises kvaliteedileppes.
Ülikoolid on leppinud kokku doktoriõppe tulemuslikkuse ja tõhususe mõõtmise näitajates, mida ülikoolid ja akadeemilised üksused saavad kasutada eesmärkide seadmisel ja tulemuste võrdlemisel. Juhendajate juhendamisoskuste arendamiseks koostavad ülikoolid koostöös doktoritöö juhendamise kirjelduse, et aidata juhendajal mõista oma ülesandeid ja hinnata töökoormust ning anda akadeemilise üksuse juhile selgem alus juhendaja töö hindamiseks. Lisaks viiakse läbi juhendamiskoolitusi, korraldatakse koostöös partneritega ja rahvusvahelisi eksperte kaasates seminare ja interdistsiplinaarseid töötubasid ning jagatakse juhendamise häid kogemusi. Ülikoolid soodustavad kaasjuhendamist, mille kaudu on võimalik tõhustada juhendamist akadeemilise üksuse sees, siduda erinevaid distsipliine ning edendada koostööd ülikoolide vahel ja ettevõtlussektoriga. Ülikoolid arvestavad doktorantide tagasisidet nii arenguvestlusel kui ametikohale tagasivalimisel.
Juhendamispädevused on seotud ka professoriks valimisega. Kõrgharidusstandardis on sätestatud, et ülikooli professori ametikohale kandideerimisel (välja arvatud juhul, kui isik ei ole varem professorina töötanud, ning välja arvatud kunstialade professori ametikohale kandideerimisel) peab kandideerija juhendamisel olema viimase viie aasta jooksul kaitstud vähemalt üks doktoritöö.
Tööhõive võimalused
Eestis ei ole nõuta üldjuhul väljaspool akadeemilist kogukonda töölevõtmisel doktorikraadi.
Ettevõtlusdoktorantuuri raames loodud doktorikraadi omandamise võimalus toetab ülikoolide ja ettevõtete koostööd. Doktorandid, kes õpivad ettevõtlusdoktorantuuri raames, peavad lahendama oma teadustöös ettevõtte jaoks olulisi praktilisi probleeme.
Hindamine
Doktoriõpe läbitakse doktorandi õppekavapõhise individuaalplaani alusel. Sarnaselt kõigi teiste üliõpilastega valivad doktorandid, kas nad osalevad õppetöös täis- või osakoormusega.
Doktorantide töökoormuse nõuete täitmist kontrollivad ülikoolid atesteerimise kaudu. Iga doktorant peab läbima perioodilise atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Üldjuhul esitab doktorant oma eelmise perioodi tööd kajastavad materjalid atesteerimiskomisjonile, kelle liikmed otsustavad esitatud info põhjal, kui palju ainepunkte loetakse sooritatuks. Individuaalse tööplaani täitmisena võidakse tunnustada nt ka esinemisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, rahvusvaheliste doktorikursuste ja doktorikoolide õppetöös osalemist, täiendusõpet välislaborites, osalemist teadusprojektide koostamise kursustel ja individuaalõpet.
Õppekavas ettenähtud ainete omandamist hinnatakse samasugusel hindamisskaalal, nagu kasutatakse ka esimese ja teise astme üliõpilaste puhul. Vastavalt kõrgharidusstandardile on doktoritöö iseseisev teaduslik uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi uudne lahendus, või loometöö. Ülikoolid käsitlevad doktoritööna väitekirjana vormistatud iseseisvat uurimistööd, kokkuvõtva ülevaateartikliga varustatud publikatsioonide seeriat või trükis ilmunud monograafiat. Doktoritöö väitekiri sisaldab ülevaadet uurimisprobleemi olemusest, uurimisülesande püstitust, kaitsmisele esitatavaid väiteid, metoodika kirjeldust ning uurimisülesande lahendamise käiku ja tõestust. Võõrkeelse doktoritöö puhul on nõudeks eestikeelne ning eestikeelse puhul võõrkeelne kokkuvõte. Doktoritöö põhitunnuseks peetakse tulemuste publitseerimist. Uurimuslik doktoritöö eeldab üldjuhul vähemalt kolme teaduspublikatsiooni avaldamist.
Haridust tõendava dokumendi väljastamine
Doktoriõppe lõpetanud isikule annab ülikool pärast õppekava täies mahus täitmist akadeemilist kraadi tõendava diplomi koos tasuta eesti- ja ingliskeelse akadeemilise õiendiga (diploma supplement).
Korralduslikud võimalused
Eesti kõrgharidussüsteemis puuduvad alternatiivsed võimalused doktorikraadi omandamiseks väljaspool ülikoole. Samuti ei ole süsteemis kolmanda astme programme, mille läbimine ei anna võimalust taotleda doktorikraadi.
Õigusaktid
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus
Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega
Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused