2013. aastal jõustus ulatuslikult muudetud kutseõppeasutuse seadus ning aastatel 2013‒2015 viidi ellu kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform. Reformi eesmärk oli muuta õppetöö elulähedasemaks ja õppekavade süsteem paremini haakuvaks töömaailma nõuetega. Õppekavad seoti Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega ning hindamissüsteem muudeti väljundipõhiseks, õppimise käigus omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud kirjeldati lävendi tasemel ning õppekavades kirjeldati õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid. Kutseõppe mahtu hakati arvestama Eesti kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP), mis pole jäigalt seotud õppeajaga, nii et õpiväljundid on võimalik omandada arvestuslikust keskmisest erineva ajaga. Lõpetaja erialapädevust hinnatakse kutseeksamiga, mille käigus koolivälised hindajad hindavad lõpetajate kutsealaste kompetentsuste saavutatust.

Esimeste reformi käigus uuendatud õppekavade alusel algas õppetöö septembris 2014.  Õpilaste vastuvõtt vanadele õppekavadele lõpetati 1. septembrist 2017 ja viimane tähtaeg üleminekuks uutele õppekavadele oli 31.08.2018. 

Õppekava, õppeained, tundide arv

Kutsekeskhariduse õppekava koostamise alusdokument on riiklik õppekava. See koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega, võttes aluseks asjaomased kutsestandardid, kutseharidusstandardi ja gümnaasiumi riikliku õppekava.  Riiklikud õppekavad kinnitatakse haridus- ja teadusministri määrusega.

Kutseharidust omandatakse kooli õppekavade alusel. Kooli tasemeõppe õppekavad, v.a kutsekeskhariduse õppekavad koostatakse kutseharidusstandardi ja asjaomase kutsestandardi alusel. Kui kutsestandard puudub, peab kool taotlema õppekavale heakskiidu sotsiaalpartneritelt.

Kooli õppekava määrab moodulite eesmärgid, mahu ja õpiväljundid, seosed kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistikuga ning hindamiskriteeriumid, aga ka moodulite valiku võimalused ja tingimused ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. 

Kutseharidusstandard sätestab muud nõuded õppekavade koostamisel. Õppekavaga kehtestatud kutseõppesisu esitatakse moodulitena. Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevaid õpiväljundeid. Mooduli maht sõltub mooduli eesmärgist ja sisust. Mooduliga määratud õppe mahtu arvestatakse kutsehariduse arvestuspunktides (1 arvestuspunkt = 26 tundi õpilase tööd).

Praktika ettevõttes või asutuses on õppekava osa, selle läbiviimiseks sõlmitakse  enne õppepraktika algust kooli, õpilase ja praktikaettevõtte või -asutuse vahel kolmepoolne leping. Praktikakoht leitakse kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja praktikakoha koostöös. Kooli praktikakorraldus peab tagama kõigile õpilastele võimalused õppekavajärgse eesmärgistatud, juhendatud ning tagasisidestatud praktika läbimiseks asutuses või ettevõttes ning praktika käigus saavutatud õpiväljundite hindamise vastavalt õppekavas sätestatud hindamiskriteeriumitele. Praktikal viibimise ajal laienevad õpilastele töökaitsealased õigusaktid.

Kutsekeskhariduse omandamine kestab vähemalt kolm aastat (180 arvestuspunkti). Praktilise õppe (koolis) ja praktika (ettevõttes) maht kokku peab moodustama vähemalt 50% õppe mahust, kutsekeskhariduse puhul 35%, ning jaguneb üldjuhul võrdselt. Erandiks on 2. taseme kutseõppe õppekavad, kus praktilise õppe ja praktika maht on vähemalt 70%.

Üldharidusõpet  peab õppekavas olema vähemalt 60 arvestuspunkti ulatuses. 30 arvestuspunkti mahus on üldõpingud integreeritud eriala põhiõpingute moodulitesse (erialaõppesse). 

Üldõpingute moodulite loend ja mahud

EKR 5. taseme kutseõppes on võimalik õppida ainult keskhariduse baasil, kuna sisseastujatelt eeldatakse nii keskharidust  kui ka  vanuselist küpsust.  2018/19. õppeaastal õppis 5. taseme kutseõppes 3067 õpilast. Enim õpilasi õpib  majandusarvestuse ja maksunduse, juhtimise ja halduse ning turunduse ja reklaami õppekavarühmades. 

Õpetamismeetodid ja õppematerjalid

Õpetajatel on õigus õppemeetodeid valida. Soovitatavad on õpilasi aktiveerivad meetodid. Õpetajad on vabad ka õppematerjalide valikul.