2022

Kutsehariduse rahvusvahelistumist hakatakse seirama uue indikaatori abil

Eesti kutseõppurid ja -õpetajad on 2014. aastast kasutanud Erasmus+ programmi pakutavaid mobiilsusvõimalusi. Kutsehariduse rahvusvahelistumise seireks ning mobiilsusstrateegia ja meetmete kavandamiseks ja analüüsimiseks on kutseõppurite ja -õpetajate mobiilsuse kohta vaja kvaliteetseid andmeid. Seni ei ole mobiilsusandmeid metoodika puudumise tõttu süsteemselt kogutud.

2021. aastal töötati välja kutsehariduse rahvusvahelistumise riiklik indikaator: lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe lõpetanute osakaal (%). Arvesse lähevad need, kes on õpingute jooksul viibinud õpirändes järjest vähemalt kaks nädalat.

Õpirände edendamine võetakse tähelepanu alla kutseõppeasutuste arengukavades. Parendatud on andmekogumist ja -analüütikat Erasmus+ jt mobiilsusvõimaluste kohta. Jaanuarist 2022 hakkavad kutseõppeasutused mobiilsusandmeid uue metoodika alusel esitama.

Uue indikaatori väljatöötamine on kooskõlas Nõukogu 24. novembri 2020. aasta soovitusega kutsehariduse ja koolituse kohta, milles julgustatakse looma kutseõppijatele ja töötajatele õpirände võimalusi ja seatakse EL tasandi eesmärk, et 8 % kutseõppijatest osaleks õpirändes välismaal.

Eesti hariduse arengukavas 2021-35 on kutsehariduse rahvusvahelistumise edendamiseks planeeritud järgmised tegevused:

• luua täiendavad meetmed õpetajate, kutseõpetajate, tugispetsialistide ja õppejõudude mobiilsuse suurendamiseks, eelkõige Euroopa Liidu piires;
• luua võimalused Eesti kutseppijate õpirände suurendamiseks;
• tagada õpirändeperioodide tunnustamine kõigil haridustasemetel, parandades tunnistuste ja diplomite rahvusvahelist arusaadavust ja läbipaistvust;
• pakkuda rahvusvahelistumise ja õpirände toetamiseks võõrkeelte ja võõrkeelset õpet.

Täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutsekoolidega parandab õppetingimusi ja tõhustab ressursikasutust

2021/22. õppeaastal tegutseb Eestis 10 täiskasvanute gümnaasiumi, kus 91% õpilastest õpib keskhariduse tasemel. Üks viimaste aastate suurimaid arenguid täiskasvanute hariduses on täiskasvanute gümnaasiumite osaline liitmine kutsekoolidega. Liitmise ettevalmistamiseks alustati 2018. aastal läbirääkimisi kohalike omavalitsustega. 2019/20. õppeaastal käivitatud protsessi käigus on praeguseks liidetud viis kooli ja läbirääkimised on käimas veel mitmete omavalitsustega.

Liitmine parandab õppurite õppetingimusi, pakub lisavalikuid, vähendab ülearust koolipinda ja muudab ressursikasutuse efektiivsemaks. Liitmisprotsessi mõjude hindamiseks on kavas korraldada uuring.

Mittestatsionaarne üldharidusõpe on mõeldud küll eelkõige täiskasvanud õppijatele, kuid paindliku õppekorralduse tõttu on see populaarne ka noorte hulgas. Pooled gümnaasiumiastmes (riiklikul õppekaval) õppijatest on kuni 19-aastase. Noorte osakaal mittestatsionaarses üldharidusõppes on 2021/22. õppeaastal suurem, kui eelneval viiel aastal.

2021

Kavandatavad muudatused täiskasvanute koolituse seaduses parandavad koolituse kvaliteeti

Kavandatava seadusemuudatusega luuakse kaheetapiline täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise süsteem, et võimaldada täiskasvanutele kvaliteetsemat õpet. Seni on sobiva ja kvaliteetse koolituse leidmisel jäänud suurem vastutus õppijale, aga kellel ei ole aga olnud piisavalt usaldusväärset infot otsuse tegemiseks. Seadusemuudatus võimaldab õppima asujal teha teadlikuma valiku erinevate koolituspakkujate vahel.

2015. aastal kehtima hakanud seaduse järgi ei ole enamikul koolitusasutustel tegevusloa taotlemise kohustust. Selle asemel on nõuetele vastavatel asutustel võimalus esitada majandustegevusteade. Seaduse muutmisega kaasneks võimalus majandustegevusteate tõhusamaks kontrollimiseks ja vajadusel kustutamiseks. Muudatus aitab luua tasakaalu koolitajate ettevõtlusvabaduse kaitse ning õppijate õiguste vahele, kindlustades õppijatele suurema kaitse.

Uuena lisandub seadusesse täienduskoolitusasutuste õppe kvaliteedi sisuline hindamine neile koolitusasutustele, kelle tegevust toetab riik. Sisulise kvaliteedihindamise läbinud täienduskoolituse pakkujad saaksid võimaluse osaleda riigihangetele ja kasutada koolituste läbiviimisel riigieelarvelist raha. Lisaks tõstab hindamine märgatavalt asutuse usaldusväärsust. Täienduskoolitusasutustele luuakse ka avalikult kuvatav tagasisidesüsteem, mille kaudu on huvilistel võimalik tutvuda õppijatelt ja rahastajatelt koolitusasutuste kohta kogutava tagasiside tulemustega.

Lisaks plaanitake seadusesse teha muudatus, mis kohustab täienduskoolitusasutusi sisestama koolitustel õppinute personaalseid andmeid riiklikku registrisse. See aitab luua aluse elukestva õppe digiloole, mis sisaldab inimese kogu elukaare jooksul saadud tunnistused, diplomid, sertifikaadid jm teadmisi ning oskusi kirjeldavad ning tõendavad dokumendid.

2020

Seadusemuudatused aitavad korrastada täienduskoolituse turgu ja tõsta koolituste kvaliteeti

Täiskasvanute koolituse seadus (TäKS) reguleerib täienduskoolituse valdkonda. Seadus sätestab täienduskoolitusasutuste, koolituse korraldamise ja teabe avalikustamise nõuded. Alanud on ettevalmistused TäKSi muutmiseks, et korrastada täienduskoolituse turgu ja tõsta koolituste kvaliteeti, täpsustades nõudeid täienduskoolituse pakkujatele.

Praegu reguleerib seadus eelkõige nende täienduskoolitusasutuste tegevust, kes korraldavad täienduskoolitust riigi või kohaliku omavalitsuse või Euroopa tõukefondide vahenditest, ja koolitusi, millele vastavate valdkondade õigusaktides on seatud täiendavad nõuded (autokoolid, tasemeeksamiks ettevalmistavad eesti keele kursused).

Uuendatud seadus on kavas jõustada 2022. aastast.

Täiskasvanute e-õppevõimalused on koondatud veebilehele opimekodus.ee

MTÜ Eesti Täiskasvanukoolitajate Kogukonna, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE koostöös valmis COVID-19 kriisi ajal veebileht opimekodus.ee, mis koondab täiskasvanutele mõeldud distantsõppe võimalused. Koolitajad saavad lehe kaudu teada anda oma e-koolitustest, õppijad saavad kogu info ühest kohast ning leiavad lihtsalt just neile vajaliku ning sobiva koolituse. Veebilehel on tasuta ja tasulised e-koolitused, veebiseminarid ja muud internetipõhised õppimisvõimalused täiskasvanutele. Veebilehe kasutamine on kõigile tasuta ja sellele võib lisada kõiki täiskasvanutele suunatud tööalaseid ja vabahariduslikke e-koolitusi, veebiseminare, töötube ning muid digiõppe võimalusi sõltumata nende toimumise keskkonnast, keelest ja maksumusest.

COVID-19 kriisi tõttu toimunud järsk üleminek distantsõppele muutis koolitajate tööplaane ja sundis kiirendatud korras kasutusele võtma rohkem e-õppevõimalusi. Esimese nädalaga lisasid 70 koolitusasutust veebilehe kalendrisse üle 300 erineva e-kursuse ning veebilehte hakati aktiivselt kasutama.

2019

Kutsevaliku õppekava aitab noortel edasist haridusteed valida

2019. aasta alguses kutseõppeasutuse seaduses tehtud muudatused lubavad koolidel rakendada tasemeõppena kutsevaliku õpet. Kutsevaliku aasta võimaldab ametikooli tulnud noorel tutvuda erinevate erialadega ning selle põhjal otsustada edasine haridustee. Õpe keskendub  erialavalikuga seotud võtmepädevuste ja ülekantavate oskuste arendamisele. 2019. aastal registreeriti 11 kutsevaliku õppekava.

Kutsevaliku õpe on tasemeõpe, millega omandatakse kutsehariduse teise kvalifikatsioonitaseme õpiväljundid ning valmisolek õpingute jätkamiseks või tööturule siirdumiseks. Kutsevaliku õpe kuulub isikuarengu õppekavarühma ja üldõppekavade õppevaldkonda. Õppe maht on üldjuhul 30 EKAP, erivajadusega õppijale 60 EKAP.

Kutsevaliku aasta eesmärk on vähendada kutsekoolides õpingute katkestamist ning toetada õppija sujuvat üleminekut põhikoolist edasisele haridusteele või tööturule. Kutsevaliku õppe peamine sihtrühm on noored, kellel puuduvad oskused või valmidus valida eriala, nt õpingud katkestanud, mittetöötavad ja mitteõppivad, põhikooli lõpetanud, kuid edasise elutee osas segaduses noored, tõhustatud tuge vajavad õppijad, sisserännanud ja/või puuduliku eesti keele oskusega noored jt.