Eesti hariduse olulisemad suunad ja valikud on sätestatud haridusvaldkonna arengukavas 2021‒2035. Arengukavas rõhutatakse muu hulgas vajadust arvestada globaliseerumisega ning tagada kiiresti muutuvas maailmas kõikidele inimestele võrdsed võimalused saada kvaliteetset haridust sotsiaalsest või kultuuritaustast, east, soost jne sõltumata. Rahvusvaheline koostöö on üks aluspõhimõtteid ja väärtusi, millest on lähtutud arengukava koostamisel ja mis on aluseks selle elluviimsel. Arengukava üks tegevussuundi hõlmab rahvusvahelistumise ja õpirände edendamist, et mitmekesistada õpivõimalusi, tõsta hariduse kvaliteeti ning tutvustada laiemalt eesti keelt ja kultuuri. Selleks tuleb eelkõige suurendada õpetajate, kutseõpetajate, tugispetsialistide ja õppejõudude mobiilsust, arendada haridusturundust ning edendada haridus- ja koolitusvaldkonna pikaajalist rahvusvahelist strateegilist koostööd.
Ka kõrgharidusprogramm 2016–2022 rõhutab kõrghariduse rahvusvahelistumise rolli Eesti majanduse kasvuvaldkondade ja kõrghariduse kvaliteedi kasvu toetamisel. Rahvusvahelistumise oluliseks osaks on ka akadeemilise ja erialase võõrkeele õpe Eestis, tähelepanu pööramine sellele, millised on rahvusvaheliste õppekavade üliõpilaste praktikakohtade võimalused ning lõpetajate perspektiiv leida rakendust Eesti tööturul. Samu põhimõtteid toetab ka teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Näiteks tähtsustatakse „rahvusvahelistumist kodus“ – sellise ettevõtluskeskkonna loomist, mis hoiaks ja meelitaks ligi talente, tipptasemel teadlaste värbamist Eestisse, võimaluste loomist teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumiseks akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel nii Eestis kui rahvusvaheliselt, samuti teadlaste ja teadusasutuste osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides.
Rahvusvaheliseks mobiilsuseks on Eestis kõige enam võimalusi kõrghariduse tasemel ja seda nii sissetulevate kui väljaminevate üliõpilaste puhul. Kui Euroopa kõrgharidusruumis on seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on 20% lõpetajatest mobiilsuskogemusega, siis Eesti kõrghariduspoliitika eesmärk ei ole mitte ainult võimaldada mobiilsuskogemust Eesti üliõpilastele, vaid suurendada oluliselt ka välisüliõpilaste osakaalu. Haridusvaldkonna arengukava kohaselt tuleb aga õpirändesse kaasata õpilaste ja üliõpilaste kõrval senisest enam ka õpetajaid, kutseõpetajaid, tugispetsialiste ja õppejõudude, sh välisõppejõude.
Haridus- ja noorteprogramm 2018-2024 kohaselt on oluline hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine. Programm seab eesmärgiks, et aastaks 2024 oleks Eestis üliõpilaskonnast 10-15% välisüliõpilased. Kuna kõrghariduse rahvusvahelisemaks muutumisele on suunatud palju ressurssi, toetades mobiilsust, rahvusvahelist koostööd ja Eesti kõrghariduse turundamist väljapoole Eestit, on tasemeõppes õppivate välisüliõpilaste arv viimase kuue aasta jooksul enam kui kahekordistunud. Kui 2011/12. õa õppis Eestis tasemeõppes 1573 välisüliõpilast, siis 2020/21. õa 5235, moodustades 11,57% kogu üliõpilaskonnast.
Eestis viib riiklikke, rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu haridusprogramme ellu, koordineerib erinevate stipendiumide pakkumist ning tegeleb kõrghariduse välisturundusega Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsevHaridus- ja Noorteamet. Kõrghariduse välisturundusega seotud tegevused on viidud brändi Study in Estonia nime alla. Välisteadlastele suunatud informatsioon on koondatud portaali Research in Estonia, mida haldab Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Eesti hariduse rahvusvaheliseks tutvustamiseks ja edulugude turundamiseks maailmas kasutatakse brändi Education Estonia. Education Estonia veebilehe kaudu vahendatakse või müüakse Eesti hariduse eduloo teenuseid ja tooteid, sh digitaalseid lahendusi, teadmisi, oskusi, kogemusi, konsultatsioone, koolitusi, õppereise, mida saab jagada ja eksportida teistesse riikidesse erinevatel tasanditel, nt riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, organisatsioonidele, asutustele ja ettevõtetele.
Mobiilsuse suurendamiseks on loodud erinevaid stipendiumiprogramme, kuid neid mahukam kõrghariduse rahvusvahelistumist toetav programm on Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastav Dora Pluss 2015–2023. Programmiga soovitakse muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks. Programmi alaeesmärkideks on parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides, suurendada välismagistrantide ja -doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides, tõsta doktoriõppe efektiivsust, parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid, tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja majanduse arengut ja tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise doktoriõppe printsiipidele.