Riiklikku haldusjärelevalvet (edaspidi järelevalve) alus- ja koolihariduses tehakse ühesugustel alustel.

Järelevalve ülesanne on:

• kontrollida õppe- ja kasvatustegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist;
• analüüsida probleeme õppe- ja kasvatusetegevust reguleerivate õigusaktide rakendamisel.

Ministeerium teeb järelevalvet üksikküsimustes või temaatilise järelevalvena.

Järelevalve tulemused vormistatakse õiendina ja need on avalikud dokumendid. Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib järelevalve tulemusi ja avaldab need iga-aastases haridussüsteemi välishindamise ülevaates.

Haridus- ja Teadusministeerium kehtestas 2006. aastast koolieelsetes lasteasutustes, üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes sisehindamise kohustuse. Muudatuse eesmärk oli toetada sisemise kvaliteeditagamise süsteemi loomist ning suurendada õppeasutuse iseseisvust ja enesejuhtimist. Sisehindamise eesmärk on tagada laste/õpilaste arengut toetavad tingimused ja õppeasutuse järjepidev areng. Õppeasutustel on võimalik kasutada nõustamist koolituse läbinud nõunikelt. Koolid tasuvad nõustamisteenuse eest ise. Koolieelsetel lasteasutustel on võimalik taotleda nõustamist läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi, sel juhul tasutakse nõustamise kulud riigi poolt. Nõustamise eesmärk on:

• analüüsida õppeasutuse sisehindamist;
• anda sisehindamisest tagasisidet õppeasutuse direktorile;
• nõustada õppeasutuse direktorit sisehindamise valdkonnas.

Õpitulemuste välishindamise eesmärk on anda koolile, kooli pidajale ja riigile võimalikult objektiivset ja võrreldavat tagasisidet riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste saavutatuse ja õppe tulemuslikkuse kohta koolis ning anda riigile vajalikku informatsiooni hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks.

Õpitulemuste välishindamist tehakse tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite kaudu. Tasemetööde õppeained, vormid ja aja, tasemetööde ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja korra ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

2014. aastal muutusid gümnaasiumi lõpetamise tingimused. Koolilõpetaja peab sooritama lisaks koolieksamile ja õpilasuurimusele või praktilisele tööle kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel.

2014. aastal kinnitati üldhariduse välishindamise kontseptsioon „ Üldhariduse välishindamise ülesanded, põhimõtted ja arendamise alused aastani 2020“. Õppija ja õppeasutuse kui õppiva organisatsiooni tulemuslikkuse hindamisel on rõhuasetus liikunud kujundavale hindamisele. Kontseptsiooni kohaselt lähtutakse õpitulemuste hindamisel järgmistest põhimõtetest:

• toetada õpilase arengut, õpetajat ja kooli;
• koguda tõendusmaterjali otsusteks õpilase ja kooli kohta.
• teha ettepanekuid riigi taseme haridusotsusteks ja kindlustada õpetamise eeskuju koolidele.

Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt annab haridus- ja teadusminister õiguse kutseõppeasutuse vastavas õppekavarühmas õpet läbi viia ning õppekavarühmad peavad regulaarselt läbima akrediteerimise, mille üheks osaks on sisehindamise läbiviimine koolis.

Kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimist koordineerib Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur.

Vastutavad organid

Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium. Riikliku järelevalve läbiviimisse kaasatakse vajadusel eksperte.

Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, kooskõlastades selle enne kooli hoolekoguga.

SA Innove korraldab õpitulemuste välishindamist (tasemetöid ja eksameid) põhikoolis ja gümnaasiumis, analüüsib tulemusi ja teavitab õppeasutusi tulemustest. 

Teenistusliku järelevalve õppeasutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle algatab ning viib läbi kooli pidaja (munitsipaalkoolides kohalik omavalitsus, riigikoolides haridus- ja teadusminister), kaasates vajadusel valdkonna eksperte. Kutse- ja erialase kvalifikatsiooni osas kontrollivad hariduse kvaliteeti kutsenõukogud, kelle tööd korraldab Kutsekoda. Kutsekoja tegevusala on kutsesüsteemi kui hariduse ja töömaailma liidese arendamine ning selle toimimise tagamine. Kutsekoda korraldab kutsestandardite koostamist ja koordineerib kutseeksamite korraldamist.

Kvaliteedikindlustamise meetodid ja viisid

Kvaliteedikindlustamise viisid on

• koolitusloa väljastamine
• haldusjärelevalve
• sisehindamine
• teenistuslik järelevalve
• välisaudit (riigi õppeasutustes)
• õpilaste põhiseaduslike õiguste järelevalve
• välishindamine eksamite ja tasemetööde kaudu

Õppeasutuste esmane hindamine toimub koolitusloa väljastamise protsessis. Kõik era- ja munitsipaalharidusasutused (lasteasutused, üldhariduskoolid, kutseõppeasutused), v.a riigikoolid, peavad õppe läbiviimiseks taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt koolitusloa. Koos taotlusega esitatakse õppeasutuse õppekava ja andmed pedagoogide kohta, kes õpet läbi viivad. Koolitusloa menetlemisel hinnatakse õppekava vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele ja pedagoogide vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Koolitusluba annab õiguse koolitustegevuse korraldamiseks. Koolitusloa andmise otsustab haridus- ja teadusminister.

Haldusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:

• külastada kooli, et kontrollida õppe- ja kasvatustegevusi, teavitades eelnevalt direktorit;
• osaleda õppenõukogu, hoolekogu ja vanemate koosolekutel;
• tutvuda kooli dokumentidega;
• saada koolilt informatsiooni õigusaktide rakendamise kohta;
• teha kooli direktorile ja kooli pidajale ettepanekuid kooli tegevuse parendamiseks ning täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi õppe- ja kasvatustegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks;
• teha kooli direktorile ja erakooli pidajale täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi nende antud ja seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga vastuolus olevate õppe- ja kasvatustegevust reguleerivate üksikaktide kooskõlla viimiseks seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga;
• teha isikule, kelle pädevuses on töölepingu lõpetamine kooli direktoriga, ettepanek lõpetada tööleping direktoriga, kes on pannud toime vääritu teo, ametialase süüteo või korruptiivse teo, või teha ettekirjutus lõpetada tööleping direktoriga, kes ei vasta ametikoha nõuetele.

Haldusjärelevalve teostamisel kasutatakse järgmisi meetodeid:

• statistiliste ja finantsaruannete, õpitulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüsimine, sh Eesti Hariduse Infosüsteemis kajastuvate andmete analüüsimine ja kontrollimine;
• õppeasutuse dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisu analüüsimine;
• vestlused õppeasutuse töötajate, hoolekogu (nõukogu) liikmete, lastevanemate, õpilaste (laste) ning õppeasutuse pidaja, riigi- ja eraõppeasutuste puhul õppeasutuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse esindajaga;
• tutvumine õppeasutuse õppe- ja kasvukeskkonnaga, sh õppe- ja kasvatustegevustega.

Sisehindamise kaudu analüüsitakse koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Õppeasutus koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise üheks aluseks on tegevusnäitajad, mis on avalikustatud EHISes ja kinnitatud ministri käskkirjaga. Tegevusnäitajate eesmärk on anda õppeasutustele võimalus jälgida oma näitajaid ajas ja võrrelda neid teiste samaliigiliste õppeasutuste näitajatega. 2016. aastal tegevusnäitajaid muudeti, varasematele sisendi- ja väljundinäitajatele lisati mitmeid näitajaid õppe- ja kasvatusprotsessi kohta (õpilaste puudumine, digivahendite kasutamine tunnis, õpilaste rahulolu jne). Gümnaasiumiastmes lisati õppetöö tõhususe näitaja, mis annab teavet gümnaasiumi panuse kohta õpilase edasijõudmisesse. See lisab eksamitulemuste kõrvale veel ühe näitaja õppe läbiviimise edukuse hindamiseks.

2017. aastal piloteeriti kooliga rahulolu ja õppekeskkonna küsitlust, 2018. ja 2019. aastal on küsitlus läbi viidud üldhariduses, 2018 alushariduses ja 2019 kutsehariduses.  Heaolu näitajad avalikustatakse.

Avalikkuse paremaks informeerimiseks ja kooli sisehindamise toetamiseks on igale koolile koostatud nn KOOLIKAART, mis on avalikustatud haridusstatistika visuaalses keskkonnas Haridussilm.

Sisehindamise läbiviimise meetodid valib õppeasutus ise.

Alates 1. septembrist 2013 on nõustamisteenuse tellimine ja töö tasustamine kooli ja koolieelse lasteasutuse otsustada. Riik võimaldab nõustamist koolieelsetele lasteasutustele. Valdav osa nõunikest on õppeasutuste juhtkonda kuuluvad inimesed, kes teevad seda oma põhitöö kõrvalt. Haridus- ja Teadusministeerium korraldab ja koordineerib nõustamist.

Nõustamine rajaneb nõuniku ja õppeasutuse vahelisel usalduslikul koostööl.

Teenistuslikku järelevalvet kasutavad järelevalve läbiviimiseks õppeasutuste pidajad – kohalikud omavalitsused munitsipaalkoolides ning Haridus- ja Teadusministeerium riigikoolides.

Lisaks riikliku ja teenistusliku järelevalve korras läbiviidavale hindamis- ja kontrollitegevusele lisandus riigiõppeasutustes 2001. aastast uue hindamise liigina välisaudit. Riigiõppeasutuste välisaudiitorina toimib Haridus- ja Teadusministeeriumi audiitor.

Õiguskantsler teostab õppeasutuste üle järelevalvet oma pädevuse piires, s.o õpilaste põhiseaduslike õiguste tagamise üle. Õiguskantsleri poolt teostatud järelevalve tulemused avalikustatakse aastaraamatuna.

Õpitulemuste välishindamine toimub tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ning riigieksamite kaudu.

Tasemetöö viiakse läbi 3. klassis eesti või vene keeles ning matemaatikas, 6. klassis eesti või vene keeles ja matemaatikas. 2016. aastast alates viiakse 6. klassi tasemetööd läbi ainult elektroonilises keskkonnas. 2018. aastal lisandusid 4. ja 7. klassi loodusõpetuse kirjaoskust hindavad elektroonilised tasemetööd, mis annavad igale õpilasele ja õpetajale sisulist tagasisidet. Hinnati teadmisi, analüüsioskusi, kavandamisoskusi ja tõlgendamisoskusi neljal tasemel – alg-, kesk-, kõrg- ja tipptasemel. Õpilase tagasiside sisaldab saavutatud taseme kirjeldust, hindeid ega punkte ei kasutata. Lisandunud tasemetööd põhinevad täiendatud loodusvaldkonna õpitulemuste e-hindamise kontseptsioonil, mis toetab ennastjuhtiva õpilase kujunemist ja lähtub muutunud õpikäsituse põhimõtetest.

9. ja 12. klassis on piloteeritud digipädevuste hindamist.

Kohustuslikud eksamiained põhikooli lõpus on eesti keel (eesti õppekeelega koolis) või eesti keel teise keelena (muu õppekeelega koolis) ja matemaatika; kolmanda lõpueksamiaine valivad õpilased.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit ( eesti keel, matemaatika ja võõrkeel) ja lisaks veel koolieksami ning õpilasuurimuse või praktilise töö.

Õpitulemuste välishindamise tulemused edastatakse õppeasutusele. Tulemusi analüüsitakse riigi tasandil õppekavade rakendumise hindamiseks ja analüüsid avalikustatakse SA Innove kodulehel.

Õigusaktid

Koolitusloa vorm

Koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes

Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste ja täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad