Õppekava, õppeained, tundide arv
Vabariigi Valitsus kinnitas gümnaasiumi riikliku õppekava 2011. aasta alguses. Koolid viisid õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekava uue gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2013. a. Õppekava on korrigeeritud ja täiendatud 2013., 2014. (ainekavade täiendamine) ja 2018. a(hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine), kuid üldine lähenemine ja põhimõtted on jäänud samaks.
Praegu kehtiva gümnaasiumi riikliku õppekava ettevalmistamist alustati 2008. aastal. Võrreldes varasema õppekavaga (kinnitatud 2002. aastal) vähendati kohustuslike kursuste arvu 72 kursuselt 64-le, gümnaasiumi lõpetamiseks on kohustuslik sooritada uurimis- või praktiline töö ja õppeaineid lõimiv koolieksam; gümnaasium peab varasemest enam pakkuma õpilastele valikkursusi. Õppekavade väljatöötamise oluline teostaja oli SA Innove. Väga oluline roll õppekava koostamisel oli tegevõpetajatel, samuti olid kaasatud ülikoolid, uurimisasutused, haridusorganisatsioonid, teadlased, õpilased, lapsevanemad, omavalitsuste ja riigiasutuste töötajad jt.
Gümnaasiumi riiklik õppekava näeb ette gümnaasiumiastme kohustuslikud õppeained, valikkursused ja nende kohustusliku mahu. Kooli õppekava koostamisel arvestavad koolid riikliku õppekava nõuetega. Õppeained ja nende maht kooli õppekavas määratakse lähtuvalt kooli õppesuundadest ja kooli valikutest.
Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on ainekavad koostatud kursustena (1 kursus = 35 tundi õppetööd, 1 tund = 45 minutit). Gümnaasiumi riiklik õppekava määrab kohustuslike õppeainete loendi ning kohustuslike kursuste arvu igas õppeaines, samuti valikkursuste mahu 12 valdkonnas. Õpilase minimaalse kohustusliku õppekoormuse hulka arvestatakse valikkursusena õpilasuurimus või praktiline töö. Koolid võivad valida kitsa või laia matemaatikakursuse. Olenevalt sellest valikust on eesti õppekeelega koolis 64 või 70 ning vene või muu õppekeelega koolis 68 või 74 kohustuslikku kursust. Vahe tekib sellest, et vene või muu õppekeelega koolis on ühe kohustusliku võõrkeele asemel (5 kursust) kohustuslik õppida eesti keele kui teise keele kursusi (9 kursust). Kokku on gümnaasiumiastmes kohustuslik õppida vähemalt 96 kursust.
| Õppeaine | Kursuste arv | Õppeaine | Kursuste arv |
| Eesti keel | 6 | Bioloogia | 4 |
| Kirjandus | 5 | Keemia | 3 |
| Vene keel* | 6* | Füüsika | 5 |
| Eesti keel teise keelena** | 9** | Ajalugu | 6 |
| B2 keeleoskuse tasemel võõrkeel | 5 | Inimeseõpetus | 1 |
| B1 keeleoskuse tasemel võõrkeel | 5 | Ühiskonnaõpetus | 2 |
| Matemaatika (kitsas) | 8 | Muusika | 3 |
| Matemaatika (lai) | 14 | Kunst | 2 |
| Geograafia | 3 | Kehaline kasvatus | 5 |
| Valikkursus (õpilasuurimus või praktiline töö) | 1 |
* Ainult vene õppekeelega koolis ** Ainult vene või muu õppekeelega koolis
Gümnaasium võimaldab õpilasele valikkursusi valdkonniti järgmises mahus:
- keel ja kirjandus − 4 kursust;
- võõrkeel − 6 kursust;
- matemaatika − 14 kursust;
- loodusained − 8 kursust;
- sotsiaalained − 7 kursust;
- kehaline kasvatus − 2 kursust;
- usundiõpetus − 2 kursust;
- riigikaitse − 2 kursust;
- majandus- ja ettevõtlusõpe − 2 kursust;
- uurimistöö alused − 1 kursus.
Gümnaasium võib valikkursusi kavandada ja läbi viia koostöös teiste koolidega ja organisatsioonidega, sh kasutades Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ning infotehnoloogilisi lahendusi.
Mittestatsionaarse õppega gümnaasiumid ja hariduslike erivajadustega õpilaste gümnaasiumid võivad oma kooli õppekavas mitte arvestada gümnaasiumi riiklikus õppekavas toodud nõudeid valikkursuste mahtude ja õppeainete osas. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat/ arvutiõpetust õpetatakse valikainena gümnaasiumis ca pooltele kõigist õpilastest. Koolidel on vähemalt üks arvutiklass ning paljude tundide läbiviimisel kasutab arvutit õpetaja ning õpilased kasutavad kooli või isiklikke nutiseadmeid (tahvelarvutid, mobiiltelefonid) või.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitada vähemalt järgmiste võõrkeelte ainekavad: eesti keel teise keelena, inglise, saksa, prantsuse ja vene keel sihttasemega B-1 ning inglise, saksa, prantsuse ja vene keel sihttasemega B-2. Gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt võib võõrkeeltena õppida peale inglise, prantsuse, saksa ja vene keele ka muud võõrkeelt.
| 1. võõrkeel | 2. võõrkeel | 3. võõrkeel | 4. võõrkeel | Kokku | |
| eesti keel teise keelena | 16,1% | 16,1% | |||
| inglise keel | 86,8% | 11,6% | 0,7% | 99,1% | |
| prantsuse keel | 1,5% | 2,7% | 3,8% | 0,3% | 8,3% |
| saksa keel | 3,6% | 14,7% | 12,6% | 30,9% | |
| vene keel | 5,1% | 57,0% | 3,7% | 65,8% | |
| hispaania keel | 0,2% | 5,0% | 0,2% | 5,4% | |
| soome keel | 0,1% | 4,3% | 0,2% | 4,6% | |
| rootsi keel | 1,4% | 0,3% | 1,7% | ||
| ladina keel | 0,4% | 0,1% | 0,5% | ||
| hiina keel | 0,1 | 0,5% | 0,1 | 0,7% | |
| itaalia keel | 0,2% | 0,2% | |||
| norra keel | 0,3% | 0,3% | |||
| jaapani keel | 0,1% | 0,1% |
Haridusseadustik ei reguleeri õpilastele antavate kodutööde hulka. Arvestada tuleb sotsiaalministri 2001. a määruses „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ sätestatut, et pühadejärgseks päevaks ja õppeveerandi esimeseks päevaks koduseid õpiülesandeid ei anta.
Õppetöö koolis võib toimuda ka Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava kohaselt. Selle õppekava alusel võib õpetada kool, mis on saanud Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni tunnustuse õppekava rakendamiseks. IBO õppekava rakendatakse kuues koolis. Tallinnas tegutseb 2013. aastast Euroopa Kool.
Riikidevaheliste lepingute alusel tegutsevad Eestis saksa keele süvaõppega Tallinna Saksa Gümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium.
Õpetamismeetodid ja õppematerjalid
Õpetajad võivad õpetamismeetodeid vabalt valida, soovitav on kasutada õpilasi aktiveerivaid meetodeid. Kohased on uurimuslikud ülesanded, mille lahendamisel kasutatakse lihtsamaid teaduslikke meetodeid, ning spetsiaalsed õppeülesanded, mis sunnivad õpilast otsima informatsiooni mis tahes teabeallikast, sh võõrkeeles. Õpetaja olulisemaks ülesandeks on toetada ja suunata õpilast iseseisva töö oskuste arendamisel, mõjutada väärtushinnangute kujunemist ja toetada eneseusku.
Õppekava läbimiseks vajaliku õppekirjanduse valikul on kool vaba. Õppekirjanduse ja õppevahendite soetamiseks eraldatakse koolipidajatele iga-aastaselt riigieelarvelist toetust.
Riiklikele nõuetele vastavat õppekirjandust annavad välja eraturul tegutsevad väljaandjad. Õppekirjandus peab vastama ministri määruses sätestatud sisulistele ja tehnilistele nõuetele. Lisaks peavad väljaandjad tellima õppekirjandusele vähemalt kaks retsensiooni. Nõuded retsensentidele ja retsensioonile on samuti ministri määrusega reguleeritud. Riigi kohustus on tagada iga gümnaasiumi kursuse kohta vähemalt üks määruse nõuetele vastav õpik.