Õpilaste hindamine
Riikliku õppekava kohaselt on hindamine õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
Koolides kasutatakse nii kujundavat kui ka kokkuvõtvat teadmiste ja oskuste hindamist. Kujundava hindamise käigus analüüsitakse õppeprotsessi ajal õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilasi edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.
Õpilasi hinnatakse viiepallisüsteemis. Seaduse järgi võib kool koolisiseselt kasutada ka viiepallisüsteemist erinevat hindamissüsteemi, kuid gümnaasiumi lõpetamisel või kooli vahetamisel tuleb kasutatavad hinded üle kanda viiepallisüsteemi. Enamik teistsugust hindamissüsteemi kasutatavatest gümnaasiumidest lähtub kõrgkoolide hindamissüsteemist. Riigieksamite hindamisel kasutatakse 100 hindepalli süsteemi. Gümnaasiumiastmes pannakse välja kursuse- ja kooliastmehinded.
Gümnaasiumi lõpetamine
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles, koolieksam ning teha õpilasuurimus või praktiline töö.
Õpilane võib võõrkeeleeksami sooritada vene, inglise, saksa või prantsuse keele eksamina. Riigieksamina saab õpilane sooritada inglise keele eksami. Vene, saksa ja prantsuse keele riigieksamid on asendatud rahvusvaheliste eksamitega. Õpilane ei pea sooritama võõrkeele eksamit, kui ta on koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks esitanud kehtiva eksamitunnistuse või tõendi, mis tõendab, et ta on sooritanud vähemalt B1 keeleoskuse tasemele vastava rahvusvaheliselt tunnustatud eksami, nt First Certificate in English (FCE), DALF C1-tase, Goethe-Zertifikat C1-tase vms.
Gümnaasiumi lõpueksamite tulemusi arvestatakse kõrgkoolidesse sisseastumisel.
Riigieksamid on üldjuhul kirjalikud. Tööd koostab vastava aine spetsialistidest koosnev töörühm, õpilaste töid hindavad üleriigilised komisjonid. Riigieksamite läbiviimise korra kehtestab Haridus- ja Teadusministeerium. Riigieksamite läbiviimist ja hindamist korraldab SA Innove. Riigieksamitööde hindamiskomisjonid hindavad kodeeritud riigieksamitöid saja hindepalli süsteemis. Riigieksam on sooritatud, kui on saavutatud vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest.
Õpilaste üleviimine
Gümnaasiumi nominaalne õppeaeg on kolm aastat, õppeaega võib pikendada või lühendada individuaalse õppekava kohaselt.
Õpilase täiendavale õppetööle jätmise tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas. Keskharidust omandav õpilane arvatakse koolist välja juhul, kui ühe õppeaasta jooksul on pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja „nõrgad“ või „puudulikud“. Gümnaasiumi kodukorras võib kool sätestada täiendavaid aluseid gümnaasiumist väljaarvamiseks.
Haridust tõendava dokumendi väljastamine
Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Riigieksamite tulemused ja riigieksamitunnistus tehakse riigieksami sooritajale kättesaadavaks elektrooniliselt. Riigieksamitunnistuste ja gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi (EHIS) haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.
Riigieksamitunnistuse väljastab SA Innove, gümnaasiumi lõputunnistuse kool, kus õpilane õppis. Riigieksamitunnistus kehtib ainult koos gümnaasiumi lõputunnistusega. Lõputunnistus kehtib iseseisva haridust tõendava dokumendina ka hinnetelehe ja riigieksamitunnistuseta.
2013/2014. õppeaastast alates annab kool gümnaasiumi lõputunnistuse õppenõukogu otsuse alusel õpilasele
- kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud;
- kes on sooritanud vähemalt ühele protsendile maksimaalsest tulemusest õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keele) lõpueksamid;
- kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami;
- kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.
Haridusliku erivajadusega õpilase puhul, kellel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus.
Lõputunnistus väljastatakse pärast riigieksamitunnistuse väljastamist.
Õigusaktid
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord
Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid